Oleme harjunud, et veenilaiendite all peame silmas veenilaiendeid eelkõige jalgadel. Samas võib veenilaiendite erinevaid vorme leida ka mujal - näiteks hemorroidid pärasooles, veenilaiendid söögitoru seintel ning nn "katkised" kapillaarid näol. Kõigil neil on oma põhjus, miks nad on tekkinud ning milliseid kaebusi nendega seostada võiks, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla kardiovaskulaarkirurg Veronika Palmiste-Kallion.

Uuem arusaam jalgade veenilaienditest ning täpsemad uuringuvõimalused on tõestanud, et sageli võib aastaid ilma kaebusteta väikevaagnas olnud veenilaiend olla seotud jalal korduvalt korrigeeritud veenilaiendiga. See võib olla üks põhjus, miks jääb mulje, et vaatamata korrigeerimisele tuleb jalale veenilaiend uuesti tagasi. Nüüd me juba teame, et kui jalale toidet andvat veenilaiendit ei sulgeta, siis on veenilaiendi taasteke väga tõenäoline.

Vaagnavarikoos ehk pindmise veenisüsteemi puudulikkus on väga sageli esinev muutus eelkõige naise väikevaagnas. Nii  võib sellest seisundist teadlikuks saada mõne teise uuringu käigus - näiteks günekoloogilise ultraheli käigus. Enamikel juhtudel ei peaks selline diagnoos inimest väga ärevaks tegema - osade uuringute põhjal võib väita, et isegi 80-90% lapsi sünnitanud naiste väikevaagnas võib leida veenilaiendeid.

Eriline grupp on muidugi kasvava rasedusega naised - nende puhul on väga oluline, et ämmaemand või günekoloog selgitaks, et tegemist ei ole haigusliku muutusega, vaid normaalse rasedusega kaasas käiva olukorraga.

Millised vaevusi haigus põhjustab?

Kuigi enamus vaagnaveenilaienditest ei põhjusta mingeid kaebusi, on ka erandeid. Nimelt võib vaagnavarikoos põhjustada üksikutel juhtudel kroonilist alakõhuvalu, millega konkreetne patsient võib olla hädas aastaid. Iseloomulik on sellisel juhul valu ägenemine seismisel või istumisel, tavaliselt leevenduvad kaebused pikali heitmisel ning jalgade kõrgemale tõstmisel. Nii tegelevadki inimesed antud haigusega nii, et püüavad asendeid muuta või pikali heita. Enamus patsiente, kes selliste kaebustega meie juurde jõuavad, on juba külastanud mitmeid arste: günekoloog, uroloog, gastroenteroloog, psühhiaater, valuraviarst.

Kui keeruline on haiguse diagnoosimine?

Kliiniliselt on kergem aru saada patsientidest, kellel on kummalise kuluga jalavarikoos või kelle peamine kaebus on häirivad häbememoka veenilaiendid – peale vaadates on aru saada, et nende veenilaiendid peavad oma toite saama kuskilt mujalt, mitte jalalt. Kõrvalpõikena peab mainima, et häbememoka-varikoosi puhul ma tõesti usun, et veenilaiend põhjustab päeva jooksul antud piirkonnas valu.

Kroonilist alakõhuvalu põhjustavate veenilaiendite välja selekteerimine on oluliselt keerulisem. Arvestama peab, et enamus veenilaienditest naise väikevaagnas on süütud muutused ja mingeid kaebusi patsiendile ei põhjusta. Seetõttu on tähtis, et kroonilise alakõhuvalu puhul oleksid esmalt välistatud sagedamini esinevad alakõhuvalu põhjused. Seetõttu on kroonilise alakõhuvalu puhul vajalik mitme erineva eriala spetsialisti koostöö – haiguse sümptomeid arutatakse nii günekoloogi, uroloogi, gastroenteroloogi, radioloogi kui ka veresoontekirurgiga.

Uuringud, mida vaagnavarikoosiga patsiendid läbivad, on spetsiifiline ultraheli uuring ja kompuutertomograafia.

Kuidas toimub ravi ja kas alati on vajalik sekkumine?

Kui oleme ära suutnud tõestada, et patsiendil on väikevaagnavarikoos ning selle tõttu on tegemist jalal või häbememokal veenilaiendiga või kroonilise alakõhuvaluga, on edasine tegevus patsiendi otsus. Mõnikord vajab patsient lihtsalt uuringuid, et ta saaks aru, mis temaga toimub. Järgmiseks sammuks on juba invasiivsed protseduurid, mille juures peab patsient arvestama ka riskidega. Invasiivse protseduuri eesmärk on sulgeda puudulik veenivõrgustik väikevaagnas, et kaebused kaoksid.

Kas haigusest tulenevalt võib tekkida veel mõni tervisehäda?

Ida-Tallinna Keskhaigla meeskond teeb tihedat koostööd Inglismaal asuva Whiteley kliinikuga, mille üks eesmärke on teadustöö varikoosi kohta. Whiteley kliiniku kogemusele tuginedes me teame, et väikevaagna-varikoosist põhjustatud valusündroom võib olla väga erinev ning sõltub eelkõige väikevaagnaorganist, millele veenilaiend surve avaldab. Väga huvitav on uuem arusaam, et ka kroonilise põiepõletikuga patsientidel, kellel on uroloogide poolt kõik mikrobioloogilised haigused välja ravitud, võib olla tegemist veenilaiendi survega põiekaelale. Lisaks veel seegi arusaam, et väikevaagna-varikoosi tekkimise eelduseks ei ole rasedus ja sünnitus.

Kas haigus võib uuesti avalduda?

Jalavarikoos on krooniline sidekoenõrkushaigus ning võimalus uueks veenikomu tekkeks on alati olemas. Samas, sulgedes korrektselt puuduliku veenivõrgustiku osa ning kandes regulaarselt kompressioonravi, on oluliselt suurem tõenäosus, et haigus on kontrolli all ning ei arene nii kiiresti. Väikevaagna-varikoosi ulatuslikul sulgemisel on see eelis, et kui kõik puudulikud osad on suletud, siis see haigus ei peaks tagasi tulema - eriti kui uusi rasedusi juurde ei tule.

Kas seda esineb ainult naistel?

Meie tegeleme eelkõige naistega, kuid vaagnavarikoos ning sellega seotud kaebused ei ole ainult naistehaigus. Palju paremini on teada ja tuntud meeste vaagnavarikoosi analoog – munandivarikoos, millega tegelevad uroloogid ja androloogid. Olen veendunud, et ka naiste veenilaiendid ebatavalistes kohtades on tähtsad ja vajavad tähelepanu.