Ida- Tallinna Keskhaigla ajalugu

Ida- Tallinna Keskhaigla

  • 1785 asutati 10-12 voodikohaga Eestimaa kubermangu ühiskondliku hoolekande kolleegiumi hospidal. Kuna hospidalis raviti vaeseid, hakkas rahvas hospidali nimetama Priihospidaliks. Priihospidali väljakujundajaks oli Georg Ludwig Knobloch.
  • 1802 avati seoses linna eraapteekide ravimite kőrgete hindadega haigla siseapteek.
  • 1804 avati 6-voodikohaline sünnitusosakond, mis 1810.a viidi üle Pärnu mnt paiknenud puithoonetesse. Sünnitusosakond hakkas kandma Alexandra sünnitusasutuse nime, sest kuberneriproua Alexandra von Uexküll kandis suure osa sünnitusvoodi kuludest ning annetas raha samas paiknenud vaestemaja rajamiseks. 1847.a toodi sünnitusasutus üle Priihospidali majadesse.
  • 1871-1872 viidi Priihospidalis läbi ulatuslikke ehitus- ja remonttöid. Valmis uus haiglahoone, mille püstitamiseks kulus 37 000 rubla. Peahoone hävis 1944.a.
  • 1887 avati Priihospidalis operatsioonituba ning 1891. aastal tehti hospidalis 65 operatsiooni.
  • 1892 tulid hospidali tööle esimesed halastajaőed.
  • 1897 valmisid psühhiaatriaosakonna majad Priihospidali territooriumil ning 1902.a kahekorruseline elamu hospidali töötajate jaoks, kuhu aga üsna pea paigutati ruumipuuduse tőttu haiged.
  • 1913 enne Esimest maailmasőda oli Priihospidalis 6 arsti, 3 velskrit, 2 ämmaemandat ja 10 halastajaőde.
  • 1.09.1917 tegi kubermangukomissar Jaan Poska korralduse likvideerida ühiskondliku hoolekande kolleegium ja Priihospidalist sai Eestimaa kubermanguhaigla.
  • 1.10.1918 lakkas haigla allumast linna tervishoiuametile ning haigla läks üle provintsivalitsuse haldusalasse. Eestikeelsetes trükistes nimetatakse haiglat Maakonna Haigemajaks.
  • 1918 detsembrist alates hakkas haiglat majandama linn ning haigla nimetati Linna Keskhaigemajaks.
  • 1919 asus haigla direktorikohale esimene eestlasest peaarst Karl-Eduard Sibul (sünd 1878).
  • 1921 ühendati haigla linna üldvooluvőrguga ning 4.oktoobril 1922.a avati röntgeniosakond.
  • 1923 lőpul alustas Keskhaiglas tööd mikrokeemia-laboratoorium. 1927-1928 laiendati röntegenikabinetti ja seati üles uus röntegeniraviaparatuur. Samuti seati sisse kabinet silma- ja LOR-haigete ambulatoorseks vastuvőtuks.
  • 1936 otsustas Linnavalitsus püstitada keskhaigla uue ravihoone, mis pidi valmima 1939.a lőpuks. Hoone valmis 1940.a juunis.
  • 1940. mai otsustas Linnavalitsus ehitada uue sünnitus- ja günekoloogiahoone.
  • 1940 nimetati haigla Linna Keskhaiglaks ning 1940.a novembris Tallinna I Haiglaks.
  • alates 1952 Tallinna Vabariiklik Haigla
  • 1992-1.1.2002 Tallinna Keskhaigla

(allikad: H.Gustavson „Priihospidal. Tallinna Vabariiklik Haigla 1785-1917“, Tallinn 1975,H.Gustavson „Tallinna Linna Keskhaigla. Tallinna Vabariiklik Haigla 1917-1940 juunipäevadeni“, Tallinn 1978)