Kui teed muutuvad kuivaks ja päike hakkab paistma, satub EMOsse rohkem nii jalg- kui ka mootorrattureid, kes on kukkunud ning saanud ülajäsemete ja õlapiirkonna traumasid, raskematel juhtudel ka luumurde. „Kevadsuvel on rattasõiduga seotud traumasid rohkem, ravime õlapiirkonna vigastusi ja rangluumurde, mida talvel nii palju ei ole,“ kirjeldab ortopeed. Hüppeliigese murde on Kulaki sõnul aasta läbi, kuid talvel on need seotud pigem libedusega, soojal ajal aktiivse tegevusega.

Suvel on Ida-Tallinna keskhaigla erakorralisele meditsiinikeskusele kriitilised ajad pikemad nädalavahetused ja neile järgnevad päevad. „Traumad ei pruugi olla kõige tõsisemad, aga näiteks jaanipäevajärgsed päevad on rahvarohked,“ kirjeldab Dmitri Kulak. Inimesed on rohkem õues, maal ja suvilas, nad võtavad rohkem ette ning võivad saada kergemat või raskemat sorti vigastusi. Tavaliselt pöörduvad nad EMOsse esimesel vabal argipäeval, seega on esmaspäevad reeglina rahvarohked.

Batuudil vigastatakse end aasta läbi

Lastega juhtub joostes ja hüpates ikka õnnetusi, nad saavad viga ka batuutidel. „Batuudikeskustest tuleb traumadega patsiente EMOsse aasta läbi,“ täpsustab Kulak. „Lihtsamad hädad on hüppeliigese sidemete väänamised ja hüppeliigesetraumad, aga on ka suuremaid kukkumisi, mis on lõppenud luumurruga.“

Batuuditraumasid juhtub ka täiskasvanutel. „Batuudil hüppamine on lõbus, aga seotud riskidega. Meie juurde on jõudnud hüppeliigesemurdudega inimesi. Batuutidega peab olema ettevaatlik.“ Kulak rõhutab kõige tavalisemaid ohutusreegleid: „Liiga palju inimesi ei tohiks korraga hüpata, nende arv sõltub batuudi suurusest. Kui batuut on õues, siis peavad sellel olema seinad, et hüppaja maha ei kukuks.“

Alkohol suurendab traumade arvu

Pole üllatav, et traumade tekkes mängib suurt rolli ka alkohol. „Ma ei ütle, et ei tohi alkoholi tarvitada, aga teadke oma piire. Ilusa ilmaga veedetakse rohkem aega õues ja meie ühiskonnas on alkoholi tarvitamine kahjuks ajaveetmise osa. Paraku juhtub siis ka rohkem traumasid. Nende seas, kes tulevad EMOsse hilistel tundidel, on neid, kes on alkoholi tarvitanud, rohkem kui neid, kes seda ei ole.”

Kas kutsuda kiirabi või mitte?

Kuidas hinnata, kas tuleb kutsuda kiirabi või kannatab minna järgmisel päeval EMOsse või pole arstiabi üldse vaja? „Kui juhtub midagi tõsist: inimene ei liigu, tal on raske hingata ja ülisuur valu, siis ei tasu oodata – võtke ühendust häirekeskusega. Rääkige, mis on juhtunud; sealt saate juhiseid ja kui vaja, saadetakse kiirabi kohale,” soovitab Kulak.

Arsti sõnul võib tulla EMOsse, kui jäse on deformeerunud, kuid saate sõrmi ja varbaid liigutada ja tunnete vigastatud piirkonda ning hindate oma olukorda stabiilseks.

Kui olukord tundub kergem – deformatsiooni ei ole, tunnete piirkonda, saate liigutada sõrmi-varbaid ja need on normaalset värvi, siis pange vigastatud kohale külma peale, võtke valuvaigistit ning andke vigastatud kohale veidi rahu ja aega. Jälgige, milline on trauma kulg.

Kui turse süveneb ja valu suureneb vaatamata valuvaigisti võtmisele ja situatsioon ei ole teie meelest normaalne, pöörduge esimesel võimalusel traumapunkti, kus spetsialist hindab olukorda.

Kui teie piirkonnas ei ole traumapunkti ja te ei tea, mida teha, helistage häirekeskusse või perearsti nõuandeliinile. „Värske traumaga võib tulla traumapunkti, kuid kindlasti ei pea iga väiksema traumaga kell kaks öösel EMOsse tulema, siis on ka eeldatav ooteaeg pikk,“ räägib Kulak. 

Valu ei pea taluma

Valuvaigisti on lubatud ja seda peab võtma, rõhutab Kulak: valu ei pea taluma, aga traumaga käib see kaasas. „Me ei saa hinnata trauma tõsidust, kui inimene tunneb suurt valu. Üritame kõigepealt valu ära võtta, siis saame paremini hinnata, kas vigastatud piirkond on stabiilne. Muidu tekitab iga liigutus valu ja see takistab testimist.“

Umbes pooled traumapunkti tulijatest ei ole valuvaigistit võtnud. Arsti sõnul peaks valuravi olema astmeline ja algama nõrgematest valuvaigistitest. Kui vaatamata valuvaigistile on valu väga tugev, siis on see info arstile – olukord on tõsine ja arst saab kirjutada tugevama toimega retseptiravimeid.

Kui EMOs selgub, et poleks pidanudki tulema

Kui inimene ei oska oma olukorda hinnata ja valu on väga tugev,  siis võib ta helistada arsti nõuandeliinile või minna erakorralise meditsiini osakonda. „Ta ei pruugi alati sattuda arsti vastuvõtule, sest suuremates haiglates on triaažisüsteem, kus vastava koolituse saanud meditsiinitöötaja vaatab patsiendi läbi ja hindab olukorda, rahustab teda, jagab juhiseid ja annab valuvaigisteid. Kui triaažiõde hindab, et inimene ei vaja erakorralist abi, siis ta selgitab seda ning saadab patsiendi koju ja vajadusel hiljem perearsti juurde. Kui inimene saadetakse EMOst koju, siis on see ju hea uudis – olukord ei ole nii hull ja seisund pole erakorraline.“

Organism parandab palju ise

„Organism on loodud nii, et ta parandab enamiku vigastustest ise, peame lihtsalt looma selleks soodsad tingimused,” selgitab Kulak. „Operatsioon ei paranda luid, vaid loob selleks soodsad tingimused. Sama on vigastustega –  võib esineda valu, sinikaid, nahaalune hematoom võib olla päris suur, kuid ajapikku see imendub ning kahe-kolme  nädala pärast saame juba jälle kõike teha. Erakordset abi pole sellises olukorras vaja.“ Kulak julgustab inimesi küsima, kas  peaks pöörduma EMOsse või mitte. „Kui ei oska otsustada, helista nõuandetelefonile, räägi oma olukorrast ja saad nõu.”

Ortopeedi universaalne soovitus traumade vältimiseks on: ole ettevaatlik, jälgi ennast ja ümbruskonda. „Ära tee midagi, milleks sa valmis ei ole. Ära võta joobeseisundis ette riskantseid asju, ürita riske hinnata ja neid vähemalt maandada. Alkohol võib tõsta sotsiaalsust ja langetada barjääre, aga samas ei lase riske adekvaatselt hinnata. Kui sa leiad, et mõni tegevus võib olla ohtlik, siis pigem jäta see tegemata.”

Soovitused kergema jäsemevigastuse korral pane vigastatud kohale külma võta sisse valuvaigisti tõsta vigastatud jäse ülespoole anna vigastatud kohale rahu ja jälgi trauma kulgu vajadusel konsulteeri perearsti nõuandeliiniga (1220) ja pöördu erakorralise meditsiini keskuse traumapunkti Kolm soovitust, kui kahtlustad luumurdu

Kui jäsemel on deformatsioon ja luu võib olla katki, soovitab ortopeed Dmitri Kulak toimida järgmiselt:

1. Esimesel võimalusel pane jäsemele isetehtud lahas.

Võta ükskõik milline jäigem asi – pulk või laud, kas või pastakas, kui vigastatud on näiteks sõrm. Pane vigastatud koha ja lahase vahele vooder, et lahas ei hõõruks ega tekitaks nahakahjustust või suvisel ajal higistamist. Seo sideme, plaastri või riidetükiga lahas kinni nii, et vigastatud piirkond ei liiguks ega tekitaks valu.

2. Pane vigastatud kohale külma. Külma ja naha vahele pane riie, et ei tekiks külmakahjustust. Turse tekib rõhkude erinevusest, survetunne tekitab ka valu, mida külm leevendab. Turse vähendamiseks peaks viga saanud koha ülespoole tõstma.

3. Võta suukaudset valuvaigistit.

Artikkel ilmus 26.06.2018 Õhtulehes. Autor: Sirje Maasikamäe.