Olen loomulik punapea, mis tähendab, et sündides sain lisavarustusega automaatselt kaasa heleda naha – sileda, õrna ja marmorvalge. Ehk nagu Hemingway olevat öelnud: punapeadel on see ikka kõige siidisem. Parimatel hetkedel kõlavad need kirjeldused muinasjutuliselt: juuksed kui kuld, nahk nagu Lumivalgekesel. Kuid elu argipäev on märksa proosalisem, sest kahvanäole ei hakka päike peale, vaid põletab, kui õigel ajal varjuda ei märka. Pärast seda tulevad tillukesed villid, mis hakkavad õrnalt kihelema, ja lõpuks koorub kogu „päevitus” maha. Kõlab kummaliselt, kuid lapsepõlves, kui ema mu selja pealt õrnalt nahka kooris, oli nn nahavahetus päikesepõletuse lemmikosa. Juba aastakümneid pole seda juhtunud, sest hoian end päikese eest teadlikult ja korralikult.

 

Põhiliselt naudin suveilma pika kerge suvekleidi ja kübaraga ega vajagi mingit imekreemi. Igaks juhuks on mul siiski varuks kolm abivahendit: 1) Eucerini värvitu ja veekindel päikesekaitseaerosool, mis on väga mugav kasutada ja tänu SPF 50-le ka tõhus, 2) Garnier’ päikesekaitsepiim SPF 50+, 3) Aloe Vera ihupiim, mis rahustab kuuma nahka imeliselt. Kuna kõigil neil ainetel on kõrge SPF, siis teised pereliikmed neid ei kasuta, sest nemad n-ö normaalsete eestlastena soovivad endale suvist jumet. Meie peres pruunistuvad nimelt nii abikaasa kui ka tütar ja poeg väga hästi. Nii olengi tavaliselt suve lõpuks igas seltskonnas traditsiooniliselt kõige heledam ja isegi enda meelest täiesti arvestatavad bikiinirandid kahvatuvad hetkega, kui kõik teised suvitajad oma saavutustega kõrvale astuvad.

 

Huvitaval kombel mind tume jume ei peibutagi. Olen oma „siniverelisusega” väga rahul. Tõtt-öelda olengi elus vaid mõned korrad planeeritult päevitanud ehk aeda teki laotanud, et päikest võtta. Kõik muu on tulnud aiatööde, toimetuste või reiside käigus.

 

Olen pärit suvepealinnast Pärnust, kus sai suved läbi mitu korda päevas mere ja jõe vahet vooritud, et ujumas käia. Just ujumas, mitte päevitamas! Vee ääres võttis päike suve alguses eriti kiiresti ja kangelt, kuid pärast paari nn nahavahetust harjus organism ära ja enam põletust ei tekkinud. Täiskasvanuna on püsinud sama suundumus, kuid nüüd juba tean, kus on mu piir. Esimeste kuumade nädalatega lasen päikesel kleidikaelust ja käsivarsi vähehaaval toonida ning pääsen tasapisi õrnalt päevituva nahaga ega pea ülearu muretsema.

 

Tõsi, see taktika toimib tõesti eelkõige Eestis, sest välismaal on päikese mõju iga kord erinev ja ka tagajärjed üllatavad. Näiteks Saksamaa Alpides suvisel matkarajal päevitasin kord ühe päeva jooksul nii tõsiselt, et olin terve järgmise nädala punane kui vähk, ent siis – suureks üllatuseks – ei tulnudki nahk maha, vaid omandas kena kullaka varjundi. Kuid piisas sellest, et istusin Miami Beachi rannaliival mõnda aega seeliku alt välja sirutatud jalgadega, ja mu sääred kõrbesid ära. Tegemist oli paarinädalase reisi esimeste päevadega, mis tähendas, et Ameerika avastamine kulges „punaste põlvikutega”. See ei olnud üksnes kipitav, vaid ka koomiline kogemus, sest ülejäänud keha oli ju lumivalge.

 

Eks igaüks avastab oma päikesetaluvuse piiri ise, kuid loomulikult püüab tark inimene tagajärgi ennetada, nii et õrnanahalistel soovitan soojalt kuuma suvepäikese eest varjuda. Lohutuseks niipalju, et teadlaste sõnul hoidvat just see geen, mis annab punapeadele heleda naha ja punase juuksetooni, inimeste välimuse värske ja noore. Ühtlasi tõendas hiljutine Hiina reis, et valge nahk on keisrinnade privileeg. Niisiis, mu daamid ja härrad, kaine mõistus ja kübarad pähe ning päikest nautima!

 

Paljud peavad päevitamiseks ainult rannas lesimist. Ent päike võtab sama hästi ka muru niites, matkates ja aiatöödel, kinnitab Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst dr Elena Aben. Erinevat tüüpi nahk reageerib erinevalt

I fototüübiga nahk on väga hele, tedretähniline, alati tekib päikesepõletus ja nahk ei päevitu kunagi. II fototüübiga nahal tekib päikesepõletus kergesti ja päevitus on lühiajaline. III fototüübi puhul on päikesepõletuse risk märksa väiksem ja päevitus tekib kiiresti. IV–VI fototüübiga inimestel päikesepõletust ei teki. Eestis on kõige levinumad I ja II fototüübiga nahk.

 

Heledanahalistel on päikesepõletus kerge tulema ja eelkõige lapsepõlves saadud päikesepõletused suurendavad oluliselt melanoomi riski. Periooditi üsna intensiivse päikese käes viibimine (puhkusereisid) ja kumulatiivne ehk aja jooksul lisanduv ultraviolettkiirguse (UVK) kogudoos soodustab teatud tüüpi nahavähkidesse (basalioom, lamerakuline vähk) haigestumist.

 

Päikese kätte minnes tuleb arvestada oma nahatüüpi. I fototüübi korral on soovitatav päevitamisest loobuda, sest päikese käes viibides tekib aja jooksul ainult fotokahjustus (tedretähnid, solaarlentiigod, solaarne elastoos) ja suureneb nahavähi risk. II fototüübi korral võiks piirduda 20–30 minutiga nn suberütematoosse doosiga (nahk ei lähe punaseks ega valusaks) kolm-neli korda nädalas, millest piisab D-vitamiini tekkeks. UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse UV-indeksiga: madal (indeks 1–2), mõõdukas (3–5), kõrge (6–7), väga kõrge (8–10), ekstreemne (üle 11). UV-indeks on kõrgem keskpäeval kella 11–14 vahel, seetõttu tasuks keskpäevast päikest vältida. Päikesekaitset soovitatakse kasutada juba UV-indeksi 3–4 puhul.

 

Viimasel ajal on keskpäeva UV-indeks olnud 5–6. See tähendab, et esimest korda päikese käes viibival II fototüübiga inimesel tekib päikesepõletus u 20–25 minutiga.

 

Tihti arvatakse, et klaas kaitseb UV-kiirte eest. Paraku mitte! UV-A-kiired läbivad auto- ja aknaklaasi, tungivad läbi pilvedest. UV-A-kiired ei kutsu esile päikesepõletust, kuid on põhilised fotovananemise ja päikeseallergia põhjustajad. Ka vees viibides tuleks arvestada, et vesi ei kaitse UVK eest ja UV-B-kiired tungivad u 30 cm sügavusele, põhjustades päikesepõletust. Kübara kandmine ja puu vari kaitseb otsese UVK eest, kuid seda üksnes kuni 30%. UVK peegeldub pinnalt ja võib samuti nahka kahjustada.

 

Päikesepõletuse tunnuseid ei tohi ignoreerida

Kui nahk on punane ja valus ning kuumab, siis on tegu I astme päikesepõletusega. Põlenud nahka tuleks kiiresti ja korduvalt jahutada. Selleks sobib paremini vesi, geel või vaht. Ei tohi kasutada salvi, hapukoort, võid, õli ega muid suure rasvasisaldusega kosmeetilisi tooteid. Mõne päeva möödudes koorub kahjustatud nahk maha, hiljem ilmuvad põlenud kohale pruunid laigud ehk solaarlentiigod – märk fotokahjustusest, mis kahjuks jääb terveks eluks. Vähieelsed muutused ja kasvajad võivad tekkida ka 20 aasta möödudes.

 

Nahavähile tasub mõelda siis, kui aastaid stabiilsena püsinud sünnimärk hakkab suurenema, muudab värvust, tekib punetus, sügelus, leemendus või uus teistest erinev, kiiresti suurenev moodustis. Ainult 30% melanoome saab alguse sünnimärgist. Mittemelanoomse nahavähi puhul on sageli tegu mitteparaneva haavandiga või püsiva, aeglaselt suureneva roosa laiguga. Kahtluse korral tuleb minna nahaarsti juurde.

 

Päikeseallergia tekib sageli suve alguses kublalise punetava lööbena dekolteekohale ja ülajäsemete sirutuspinnale juba pärast lühikest päikese käes viibimist. Abi oleks päikese vältimisest, allergiavastastest tablettidest, niisutavast kreemist ja nõrgast hormoonkreemist.

 

Päikesekaitsevahenditest tuleks valida kreemid-piimad, mis sisaldavad nii päikesekaitsefaktorit SPF ehk UVB-filtrit kui ka PPD-d ehk UVA-filtrit. Päikesekaitsevahendit kasutades tuleks valida pigem suurema SPF/PPD numbriga toode (SPF 30–50 olenevalt UV-indeksi väärtusest). Seda peaks kandma nahale u 20 min enne päikese kätte minekut ning uuendama kolme tunni tagant, samuti alati pärast ujumist ja higistamist.

 

Nahaarst Elena Aben- Kui oled väga heleda nahaga tedretähniline punapea või on sul diagnoositud nahavähk, siis loobu päevitamisest.- Kui sul on II või III fototüübiga nahk ning palju sünnimärke, oled käinud solaariumis, lapsepõlves saanud päikesepõletusi, suguvõsas on teada nahavähki, siis käi kord aastas nahaarsti juures kontrollis. Peaksid nahka hoolega liigse päikesekiirguse eest kaitsma.- Kui sul on III–IV fototüübiga nahk, pole sünnimärke ega muid riskifaktoreid, siis väldi päikesepõletust ning jälgi sünnimärke ja uudismoodustisi. Mõõdukas päevitamine ei ole vastunäidustatud, kuid võiksid teada, et 90% naha vananemisest (kortsud, pigmendilaigud, solaarne elastoos) tuleneb UVK-st.- Kiilaspäised ei tohiks unustada kaabut! Lagipea ja kõrvalestad on tüüpiline mittemelanoomsete nahavähkide ja vähieelsete muutuste koht. Ravi on väga kallis ja valus, kuid selle vajadust saaks ennetada.

 

Loe artiklit Päevlehe laupäeva lisast SIIT