Tartu Ülikooli Geenivaramus on hetkel hoiul üle 52 000 Eesti inimese geeniproovi, valitsuse algatusel kogutakse Eesti Vabariigi juubeliaastal geenivaramusse veel  100 000 inimese andmed ning koostatakse kõigile doonoritele personaalsed geenikaardid. Edaspidi võimaldab see integreerida geeniandmed meie igapäevameditsiini osaks ning anda inimesele tagasisidet tema personaalsete geeniriskide kohta.

Geeniandmed on meditsiini ja teaduse arengu jaoks olulise väärtusega, tänu geenivaramu andmebaasile on edaspidi võimalik haigusi tulemuslikumalt ennetada ja efektiivsemalt ravida. Mida rohkem on geeniandmeid, seda täpsemaks muutuvad teadusuuringud ning kiireneb haigustega seotud geenivariantide avastamine. Tekivad uued võimalused personaalmeditsiini eeliste kasutuselevõtuks Eesti inimeste tervise hoidmiseks.

Vereproovide kogumine toimub lisaks Ida-Tallinna Keskhaiglale kõikides suuremates haiglates: Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas ning SYNLABi verevõtupunktides üle Eesti. Kõikide verevõtukohtade täpsed asukohad on toodud veebilehelt geenidoonor.ee, kus andmed jooksvalt uuenevad.

Suuremates haiglates on kõige lihtsam saada geenidoonoriks loovutades ühe lisa vereproovi muude vereproovide andmise käigus. Eelnevalt ei ole vaja aega broneerida. Kogu protseduur võtab aega mõned minutid ja on geenidoonorile tasuta.

Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga.

Oma nõusoleku projektis osalemiseks tuleb enne vereproovi andmist kinnitada digiallkirjaga ID-kaardi või Mobiili-ID abil keskkonnas geenidoonor.ee.

Geeniproovide kogumist, genotüpiseerimist ja esmast analüüsimist juhib Tartu Ülikooli Geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 52 000 Eesti inimese geeniproovi. Samuti panustab ülikool oma kogemusi ja kompetentsi geenidoonoritele tagasiside andmise süsteemi loomisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse geeniandmetel põhineva tagasiside andmiseks patsientidele.

Projekti hakkab koordineerima Tervise Arengu Instituut, kelle ülesanne on töötada välja ja rakendada järk-järgult protseduurid ja põhimõtted teadustulemuste tulemuslikuks rakendamiseks igapäevameditsiinis.

Kuidas proovi võetakse

• Geenidoonoriks saamisel võetakse 6 ml veeniverd. Vereproovid transporditakse geenivaramu laborisse Tartus, kus kõigile uutele geenidoonoritele tehakse personaalsed geenikaardid ehk andmete genotüpiseerimise analüüs.
• Genotüpiseerimine tähendab geenianalüüsi teostamist geenikiibi abil. Kogu inimese genoomi ehk igas rakus leiduva DNA ulatuses määratakse 640 000 üksikut nukleotiidi, mis on kõige sagedamini eri inimestel erinevad. See on üks peamisi põhjuseid, miks erinevad haigused ja ravimid mõjuvad inimestele erinevalt.
• Geenikaardi alusel saab hinnata personaalseid pärilikke haigusriske ja ravimite sobivust. Edaspidi on võimalik individuaalseid geeniandmeid kasutusele võtta meie meditsiinisüsteemis.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED:

Kes on geenidoonor?

Vastavalt inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes on allkirjastanud nõusolekuvormi liitumiseks geenivaramuga ja andnud vereproovi ning kelle kohta seejärel koostatakse terviseseisundi kirjeldus.

Kas geenidoonoriks on oodatud ainult noored ja terved inimesed?

Ei, vanus ega haigused pole takistuseks. Geenidoonoriks võivad saada kõik Eesti isikukoodi omavad inimesed alates 18. eluaastast. Vanuse ülempiiri ei ole ning osaleda võivad kõik inimesed sõltumata sellest, mis haigusi nad põevad või on põdenud. 

Kes saavad teada minu geeniandmeid?

Geeni- ja terviseandmeid säilitatakse geenivaramus kodeerituna ehk isikustamata kujul. Teadusuuringutes kasutatakse geenidoonorite anonüümseid andmeid. Geenivaramul on andmete tagasikodeerimise võimalus inimgeeniuuringute seaduses ette nähtud juhtudel. See on vajalik muuhulgas selleks, et geenidoonor saaks tutvuda tema kohta geenivaramus hoitavate andmetega, kui ta seda kirjalikult taotleb.

Kes ei saa kindlasti minu geeni- ega terviseandmeid teada? 

Geenivaramu kasutamine tsiviil- või kriminaalprotsessis tõendite kogumiseks või jälitustegevuseks on keelatud. Samuti ei saa neid andmeid kasutada kindlustusfirmad ega tööandjad.

Mida minu vereprooviga geenivaramus tehakse?

Geenivaramusse jõudmisel töödeldakse vereproove, et neist eraldada vereplasma ja vererakud. Vereplasma hoiustatakse -80°C temperatuuril, et seda oleks võimalik tulevikus kasutada teadusuuringutes. Vererakkudest eraldatakse neis leiduv DNA, millest osa kasutatakse geenikaardi valmistamiseks ning ülejäänu hoiustatakse tuleviku tarbeks.

Lisainfo veebilehel: www.geenidoonor.ee, telefonil: (+372) 515 4082 või e-posti teel: info[A]geenidoonor.ee