Autor: Kai Sukles, sisearst, sisekliiniku juhataja, Ida-Tallinna Keskhaigla. Artikkel ilmus oktoobri Lege Artises.

Oktoobri alguse seisuga oli terviseameti tervishoiutöötajate registris 217 sisearsti. Haiglates töötas registri andmetel 134 sisearsti, 37 sisearsti töötas mujal (sanatooriumid, perearstikeskused). Kahjuks puudub täpne ülevaade, kui palju sisearste töötab siseosakondades, kui palju teistes osakondades. Samuti ei ole teada, kui paljud sisearstid on Eestist lahkunud.

Sisearst on eriarst, kes on lõpetanud sisemeditsiini residentuuri või vanemate kolleegide puhul sisemeditsiini internatuuri. Siseosakonnad ja sisearstid on olemas kõikides Eesti haiglates. Sisearsti põhitöö toimub statsionaaris, ambulatoorset tööd on vähem. Keeruline on sõnastada, kes on sisearsti peamised patsiendid, kuid laias laastus saab öelda, et need on haiglaravi vajavad mittekirurgilised patsiendid – põletikuhaiged, aneemiahaiged, ebaselge palavikuga haiged. Viimastel aastatel on suurenenud sepsisega patsientide, onkoloogiliste ja multimorbiidsete haigete osakaal. Ühe haigusega patsiente on vähe, paljudel neist on 3–5 kroonilist haigust. Seega on juurde tekkinud veel üks aspekt, milles sisearst peab hea olema – polüfarmakoteraapia.

Olulise osa sisearstide tööst moodustavad kasvajahaiged. Meie vaateväljas on patsiendid, kellel on onkospetsiifiline ravi lõppenud, kuid kes vajavad haiglaravi kaasuvate probleemide (põletikud, aneemia) tõttu. Suhteliselt uus suund sisemeditsiinis on venoosne tromboos.

Valdav osa siseosakondade patsiente on erakorralised haiged, plaaniliste haigete osakaal jääb umbes 20% piiresse. Need on ennekõike just diferentsiaaldiagnostilist käsitlust vajavad patsiendid ja neid on rohkem regionaal- ja keskhaiglates.

Sisearsti töö regionaalhaiglas ja maakonnahaiglas erineb mõnevõrra. Maakonnahaiglas puuduvad tavaliselt kitsamate erialade arstid (kardioloog, gastroenteroloog jne) ning vastava profiiliga haiged on sisearsti käsitleda. Kesk- ja regionaalhaiglates on lisaks sisearstile olemas ka  kitsamate erialade spetsialistid ning seal toimub patsientide jaotus vastavalt juhtivale organpatoloogiale. Näiteks võib südamepuudulikkusega patsient regionaal- ja keskhaiglas ravil olla nii kardioloogia- kui ka siseosakonnas, kuid maakonnahaiglas on ta ravil siseosakonnas. Kui suuremates haiglates saab patsiendi käsitluse ja ravi suhtes kergesti teise eriala arstiga konsulteerida, siis väiksemates haiglates see nii lihtne ei ole.  

Sellest tuleneb ka sisearstide pideva enesetäiendamise vajadus. Oleme pakkunud täiendusvõimalusi erialaseltsi, Eesti Sisearstide Ühenduse kaudu. Ühenduses on ligi 100 liiget, esindatud on enamik Eesti haiglatest. Aastas toimub 2–3 koosolekut, kus käsitleme päevakajalisi teemasid ning räägime uutest ravijuhistest, et tagada kõikides haiglates ühtne patsiendikäsitlus.  

Alates 2017. aastast pakuvad sisearstid perearstidele e-konsulteerimise võimalust Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas.  

Probleemid sisemeditsiinis

Sisemeditsiini peamine probleem on haigekassa väike lepingumaht sisehaiguste erialal. Seoses elanikkonna vananemisega ning sellega, et paljud patsiendid on multimorbiidsed, suureneb järgmistel aastatel kindlasti vajadus statsionaarsete voodikohtade järgi, ja seda kõikides haiglates.  

Kitsaskoht on spetsialistide puudus väiksemates haiglates. Meil on väga tublid sisemeditsiini residendid, kellest enamik eelistab tööle jääda suurematesse haiglatesse. Praegu on Tallinna ja Tartu haiglates sisearstide ametikohad täidetud, kuid sisearste on puudu näiteks Rakvere, Rapla, Kuressaare haiglates. Põhjused, miks noored arstid ei soovi maakonnahaiglatesse tööle minna, on erinevad, kuid sageli on üks nendest hirm suure töökoormuse ees.  

Valdavalt väiksemate haiglatega seotud probleem on eriarstide vahelise e-konsultatsioonivõimaluse puudumine. Suures haiglas saab kolleegi kasvõi koridoris kinni püüda ning temalt konsultatsiooni paluda. Väiksemates haiglates see võimalus puudub. Enamasti kasutatakse tuttavaid eriarste, kes aitavad. Kuidas niisugust konsultatsiooni aga dokumenteerida ja rahastada?  

Kitsama eriala spetsialistide puudumisega väiksemates haiglates on seotud ka probleemid teatud ravimite esmase väljakirjutamisega soodustingimustel. Sisearst võib diagnoosida ja ravida nii kroonilist kopsuhaiget kui ka südamepuudulikkuse ja kodade virvendusarütmiaga patsienti mistahes haiglas, kui aga on vaja kirjutada retsepti, siis on teatud ravimitel nõue, et esmase soodustusega retsepti saab kirjutada ainult kardioloog/pulmonoloog. Milline oleks siin lahendus: kas saata patsient keskusesse spetsialisti juurde? Kui kiiresti ta saab vastuvõtule? Kas kuni spetsialisti visiidini kirjutada ravim 50% soodustusega? See on probleem, mis vajab lahendamist, ja sellega sisearstide ühendus praegu ka tegeleb.