Terviseametile laekunud info kohaselt on gripp nõudnud sel hooajal esimesed ohvrid. Gripist tongitud tüsistuste tõttu on surnud kaks vanemaealist inimest vanuses 79 ja 81-eluaastat. Mõlemal olid kaasuvad haigused, kumbki polnud gripi vastu vaktsineeritud.

Aasta 2. nädalal (8-14.01.2018 ) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3126 inimest, neist 39 protsenti olid lapsed.

Haigestunute üldarv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena.  Haigestumiste üldarvu püsimine madalal tasemel võib olla seotud nii lõppenud pühade kui ka asjaoluga, et hetkel  domineeriva B-gripiviiruse leviku potentsiaal on üldjuhul väiksem ja seetõttu  kasvab grippi haigestunute arv suhteliselt aeglasemalt.  Vaatamata väiksemale levikupotentsiaalile sarnaneb B gripiviirusega seotud kliiniline pilt ja raskusaste A-gripiviirusele. 

Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 40 protsenti gripiviirused. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal  13 A  gripi- ja 50  B-gripiviirust.  Täpsemalt määratleti 4 A-gripiviirust, nendest kaks olid  A gripiviiruse A(H3) ja kaks A(H1N1)pdm09 tüved.  Alatüüpeeritud B gripiviiruse puhul oli tegemist  B gripiviiruse Yamagata tüvega. Eestis ringlevad üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: üks B ning kaks A gripiviiruse alatüüpi.

Grippi haigestumise intensiivsust saab jätkuvalt hinnata madalaks ning gripilevikut piiratuks.

Enim  on haigestunute seas  kuni 5-aastaseid lapsi, samas on haigestunute juurdekasv väikeselaste hulgas aeglustunud. Haigestunute hulga kasvu mõjutab haigestunute kas vanemaealiste ja koolilaste seas.

Raskekujulised gripijuhud

Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 54 patsienti, neist 20 inimest vanemaealiste vanusrühmas, 15 patsienti vanusrühmas 0-4, kümme vanusrühmas 5-14 ning üheksa tööealiste vanusrühmas.

Terviseametile laekunute andmetel  on gripi tõttu intensiivravi vajanud 5 inimest vanuses 47.  – 82 eluaastat, neist neli inimest  kuulusid  riskirühmadesse. Kaks kaasuvate haigustega inimest vanuses 81 ja 79- aastased  surid.

Hinnang ringlevatele viirustele

WHO ekspertide hinnangul on Euroopas praegu domineerivaks gripiviiruseks B gripiviiruse Yamagata tüvi, kaas-domineerivateks viirusteks on A gripiviiruse tüvi H3N2 ja A(H1N1)pdm2009.

Gripiviiruste poolt on enimohustatud ja enimhaigestunud lapsed vanuses kuni 5 a. ja vanemealised inimesed (vanuses 65.a. ja vanemad). Lisaks isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haiguseid  (diabeeti); immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud.

Ringlevad viirused  vastavad selle aasta vaktsiini tüvedele. A gripiviiruse H3N2 tüvi on ekspertide arvamusel  sarnane  eelmisel hooajal ringluses oleva tüvega ning suure tõenäosusega on immuunsus elanike seas säilinud. B gripiviiruse Yamagata tüve sisaldab vaid neljavalentne vaktsiin. Samas  arvatakse, et kolmevalentne vaktsiin tagab samuti immunoloogilise ristkaitse efekti ning vähendab raskekujuliste gripivormide ja surmajuhtude tekkimist.

Haigestumine Euroopa regioonis  (seisuga 8.01.2018)

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindasid gripi intensiivsust kõrgeks Iirimaa, Itaalia, Malta ja   Šveits, keskmiseks Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Holland, Norra, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Saksamaa ja Soome. Ülejäänud riigid andsid teada madalast  grippi haigestumise intensiivsusest ning gripi piiratud levikust. Haigestumus on  tõusutrendil.