Paljusid jalaprobleeme saab leeven­dada ja ära hoida, kui jalgade eest õigesti hoolitseda ning sobivad jalat­sid valida. Lisaks tasub asuda mure­le kohe lahendust otsima, mitte ar­vata, et ehk läheb probleem ise üle. Ei lähe!

Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogia
osakonna õendusjuhi Katti Kõrve sõnul on levinu­mateks jalaprobleemideks nii naistel
kui ka meestel konnasilmad, nahapaksendid, soolatüükad, varba­vahede haudumine ja sissekasvanud küüned.

Kõrve nendib, et nahapaksendid, konna­silmad
ja hõõrdumisvillid on sage­dasti just vale jalatsi tagajärg. Kui surve jalale on mingis piirkonnas suur või kui keharaskus kandub pi­devalt vaid ühele jalatalla osale, on sageli tulemuseks nahapaksendid või konnasilmad just seal piirkonnas. Seetõttu peab jalanõusid ostes kindlas­ti proovima mõlemat jalatsit ning soovitatav on sammud poodi seada õhtupoolikul, kui jalad on tursunud. Sel juhul jääb ära oht, et soetatakse liiga kitsas paar.

Jala ehitusest või jalatsi sobima­tusest tulenevaid probleeme saab mõnikord leevendada apteegist saa­davate nn varvaste vahele ja ümber paigaldatavate tugedega. Need aita­vad jalalaba toestada, varbaid õiges asendis hoida ning nõnda problee­mide teket vähendada.

Kõrve sõnab, et üsna sageli teevad inimestele muret konnasilmad, mille puhul on tegu viiruslike kasvajaliste moodus­tistega ja nende vastu võitlemiseks tuleb pöörduda spetsialisti poole. Konna­silmad võivad paikneda nii varvastel kui ka talla all ja tekitada palju valu.

Kannalõhesid või hau­duvaid varbavahesid aitab ennetada jal­gade õige pesemine, kuivatamine ja kreemitamine. Jalapesu puhul peab vesi olema ihusoe, mitte külm või tuline. Iga varbavahe tuleks pesta eraldi ning võimalusel kasutada selleks duši veejuga. Kõrve ei soovita jalgu väga tihti leotada, kuna pehmenenud nahka on kerge vi­gastada. Ka liigsete pesuvahendite, näiteks vannisoola, seebi või dušigeeli kasutamine ei ole tegelikult kasulik - need hoopistükkis kuiva­tavad nahka liigselt.

Keda kimbutavad nahapaksendid, peaksid nende eemaldamisel olema ettevaatlikud. Reeglina eemal­datakse paksendeid liiga entusiastli­kult. Kasutada tuleks naturaalsete harjastega pesuharja, pimsskivi või koorivaid kreeme. Metallist teravapinnaline kannariiv ei ole hea valik just nahavigastuse ohu tõttu. Ka paksendite liigne eemaldamine ei ole ka­sulik - siis hakkab nahk hoopis paksenema.

Jalgade kuivatamiseks so­bib pehme ja hästi imav rätik, kõik varbavahed tuleb kuivatada eraldi. Haudunud jalgade puhul võib ka­sutada puudrit või talki, kuid mõõ­dukas koguses. Kreemitamisel tasub jälgida toote rasvasust - mida kui­vem nahk, seda rasvasemat kreemi peaks peale määrima.

Kel mure oma jalgade pärast juba väga suur, võib uurida, kus asub tal­le lähim ravipediküüri pakkuv kabi­net. Ravipediküürile pöörduvad sa­gedamini need, keda vaevavad muu­tused varbaküünes või sissekasva­nud küüned. Samuti saab abi küüneseene või lihtsalt mingil põhjusel tekkinud küünepõletiku korral.

 „Ükski jalahäda ei ole kannata­mist väärt. Kindlasti peaks abi saa­miseks pöörduma spetsialisti poole, kelle juhendamisel kaovad jalamured võimalikult kiiresti. Häbeneda ei tasu midagi," julgustab ta.

Allikas: Eesti Ekspress (Terve Pere)