Kuidas vabaneda erinevatest jalaprobleemidest?
21. juuli 2014
Paljusid jalaprobleeme saab leevendada ja ära hoida, kui jalgade eest õigesti hoolitseda ning sobivad jalatsid valida. Lisaks tasub asuda murele kohe lahendust otsima, mitte arvata, et ehk läheb probleem ise üle. Ei lähe!
Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogia
osakonna õendusjuhi Katti Kõrve sõnul on levinumateks jalaprobleemideks nii naistel
kui ka meestel konnasilmad, nahapaksendid, soolatüükad, varbavahede haudumine ja sissekasvanud küüned.
Kõrve nendib, et nahapaksendid, konnasilmad
ja hõõrdumisvillid on sagedasti just vale jalatsi tagajärg. Kui surve jalale on mingis piirkonnas suur või kui keharaskus kandub pidevalt vaid ühele jalatalla osale, on sageli tulemuseks nahapaksendid või konnasilmad just seal piirkonnas. Seetõttu peab jalanõusid ostes kindlasti proovima mõlemat jalatsit ning soovitatav on sammud poodi seada õhtupoolikul, kui jalad on tursunud. Sel juhul jääb ära oht, et soetatakse liiga kitsas paar.
Jala ehitusest või jalatsi sobimatusest tulenevaid probleeme saab mõnikord leevendada apteegist saadavate nn varvaste vahele ja ümber paigaldatavate tugedega. Need aitavad jalalaba toestada, varbaid õiges asendis hoida ning nõnda probleemide teket vähendada.
Kõrve sõnab, et üsna sageli teevad inimestele muret konnasilmad, mille puhul on tegu viiruslike kasvajaliste moodustistega ja nende vastu võitlemiseks tuleb pöörduda spetsialisti poole. Konnasilmad võivad paikneda nii varvastel kui ka talla all ja tekitada palju valu.
Kannalõhesid või hauduvaid varbavahesid aitab ennetada jalgade õige pesemine, kuivatamine ja kreemitamine. Jalapesu puhul peab vesi olema ihusoe, mitte külm või tuline. Iga varbavahe tuleks pesta eraldi ning võimalusel kasutada selleks duši veejuga. Kõrve ei soovita jalgu väga tihti leotada, kuna pehmenenud nahka on kerge vigastada. Ka liigsete pesuvahendite, näiteks vannisoola, seebi või dušigeeli kasutamine ei ole tegelikult kasulik - need hoopistükkis kuivatavad nahka liigselt.
Keda kimbutavad nahapaksendid, peaksid nende eemaldamisel olema ettevaatlikud. Reeglina eemaldatakse paksendeid liiga entusiastlikult. Kasutada tuleks naturaalsete harjastega pesuharja, pimsskivi või koorivaid kreeme. Metallist teravapinnaline kannariiv ei ole hea valik just nahavigastuse ohu tõttu. Ka paksendite liigne eemaldamine ei ole kasulik - siis hakkab nahk hoopis paksenema.
Jalgade kuivatamiseks sobib pehme ja hästi imav rätik, kõik varbavahed tuleb kuivatada eraldi. Haudunud jalgade puhul võib kasutada puudrit või talki, kuid mõõdukas koguses. Kreemitamisel tasub jälgida toote rasvasust - mida kuivem nahk, seda rasvasemat kreemi peaks peale määrima.
Kel mure oma jalgade pärast juba väga suur, võib uurida, kus asub talle lähim ravipediküüri pakkuv kabinet. Ravipediküürile pöörduvad sagedamini need, keda vaevavad muutused varbaküünes või sissekasvanud küüned. Samuti saab abi küüneseene või lihtsalt mingil põhjusel tekkinud küünepõletiku korral.
„Ükski jalahäda ei ole kannatamist väärt. Kindlasti peaks abi saamiseks pöörduma spetsialisti poole, kelle juhendamisel kaovad jalamured võimalikult kiiresti. Häbeneda ei tasu midagi," julgustab ta.
Allikas: Eesti Ekspress (Terve Pere)