Funktsionaaldiagnostika osakonnas teeme diagnostilisi uuringuid südametöö ja selle seisundi hindamiseks.

• Elektrokardiograafia e. EKG − annab informatsiooni südame löögisageduse ja erinevate rütmihäirete kohta.

• Koormustest- füüsilise koormustesti ajal registreeritakse EKG, mõõdetakse vererõhku, jälgitakse patsiendi üldseisundit ja võimalikke tekkivaid kaebusi. Uuringut tehakse kas liikuval lindil (tredmill) või jalgrattal (veloergomeetril). Kasutatakse peamiselt isheemiatõve ja rütmihäirete diagnoosimiseks. Koormustest kestab umbes 15-20 minutit.

• Holter monitooring on ööpäevase südamerütmi registreerimine kaasaskantava aparatuuri abil patsiendi igapäevaste tegevuste ajal. Kasutatakse rütmihäirete uurimisel ja ravi juhtimisel. Uuringut saab teha nii ambulatoorselt kui haiglas.

• Vererõhu monitooring on vererõhu ööpäevane registreerimine. See võimaldab avastada varjatud (algavat) vererõhuhaigust, täpsustada vererõhuhaiguse raskusastet, määrata ravi ja kontrollida selle efektiivsust. Uuringut saab teha nii ambulatoorselt kui haiglas.

• Ehhokardiograafia – ultraheli uuringuga hinnatakse südame mõõtmeid, südameklappide seisundit, verevoolu suunda ja kiirust südame erinevates osades ja südame pumbafunktsiooni. Uuringu käigus hinnatakse kõiki näitajaid erinevatest vaatepunktidest, kujutise saamiseks kasutatakse ultraheli andurit. Uuringu orienteeruv kestus on 20-30 minutit. Ehhokardiograafia on sobilik ka rasedate südametöö hindamiseks, sest on lootele ohutu.

Südamekeskuses teeme koostöös radioloogidega mitmeid südame- ja veresoonkonnahaiguste uuringuid:

• Müokardi e. südamelihase perfusiooniuuring radioaktiivse isotoobiga - piltdiagnostika südame verevarustuse häirete ja südame töövõime ja südamelihase eluvõimelisuse hindamiseks. Testiga hinnatakse südame verevarustust enne ja pärast füüsilist koormustesti, vahel kasutatakse testi sooritamiseks ka veenikaudseid ravimeid (nn. farmakoloogiline koormustest). Testi tegemiseks kulub kokku umbes 2-3 tundi. Uuringus kasutatavad radioaktiivse kiirguse doosid on suhteliselt väikesed. Ühe uuringuga saadav kogu keha doos patsiendile on umbes 3-10 korda väiksem kui kardioangiograafiaga e. südame sondeerimisega seotud ioniseeruva kiirguse doos. Perfusiooniuuringut kasutatakse valdavalt südame isheemiatõve diagnostikas, vahel ka raviprotseduuride planeerimisel (enne südame veresoonte laiendamist) ja enne kavandatavat südameoperatsiooni (koronaarshunteerimine)

• Südame magnetresonantsuuring (MRT) – on valutu diagnostiline uuring, mis võimaldab hinnata südame erinevate osade (südamekambrid, südameklapid) ja veresoonte anatoomiat. MRT võimaldab diagnoosida näit. kaasasündinud südamerikkeid ja südame põletikulisi haiguseid, südames paiknevaid kasvajaid, samuti südamepauna e. perikardi haiguseid. MRT-d kasutatakse vahel südame struktuuride hindamiseks enne planeeritud raviprotseduure – näiteks enne rütmihäirete ablatsioonravi. MRT võimaldab hinnata südame funktsiooni (nt. infarktijärgselt või enne planeeritavat koronaarshunteerimist). Uuring kestab 15-60 minutit. Seisvate ja liikuvate kujutiste saamiseks ei kasutata röntgenkiirgust, vaid võimsat magnetvälja. Paljud haigused on näha peale kontrastaine süstimist veeni. Et peamiselt kasutatud kontrastaine gadoliin ei sisalda joodi, siis on uuring võimalik ka nendel, kellel esineb joodiallergia. Uuringuruumi ei tohi viia metallesemeid ega mehhaanilisi seadmeid. Seetõttu on MRT vastunäidustatud nendel, kellel on südamestimulaator (NB! Uuemad südamestimulaatorid on n.ö. MRT-kindlad). Muudest metallist võõrkehadest organismis on MRT vastunäidustused järgmised: liigeste proteesid, luumurdude kinnitusplaadid, klipsid, hammaste breketid, mehhaanilised südameproteesid. Täpsustage alati oma uuringuarstiga võimalikud MRT vastunäidustused!

• Südame veresoonte kompuutertomograafia (KT) – selle testiga saab hinnata muutusi südame veresoontes. Testi peamine näidustus on südame isheemiatõve diagnostika. Testi läbiviimisel kasutatakse röntgenkiirgust ja ioodi sisaldavat kontrastainet, mis süstitakse veeni. Harilikult on testi pikkus 10 minutit. Südame veresoonte KT kasutatakse enamasti nendel patsientidel, kellel on kõrge risk isheemiatõve suhtes, kellel esinevad isheemiatõve tunnused ja on kahtlus veresoonte ahenemisele ateroskleroosi tõttu. Sageli on sellistel haigetel varasemalt tehtud koormustest ja nad vajavad täiendavaid uuringuid südame isheemiatõve esinemise suhtes. Kõrge on isheemiatõve risk patsientidel, kelle esineb kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolitase, suitsetajatel, ülekaalulistel, diabeetikutel, nendel, kelle peres esineb sageli südameinfarkt. Kui südame veresoonte KT osutab olulistele muutustele, siis enamasti tehakse lõplikuks isheemiatõve diagnoosimiseks südame veresoonte invasiivne uuring – kardioangiograafia ehk südame sondeerimine.

• Südame ja suurte veresoonte (aort, kopsuarter) kompuutertomograafia - südame osade anatoomia hindamiseks (südamekambrid, südameklapid). Kujutistel on südame ristläbilõige erinevate tasapindades.
   

Asukoht ja kontaktid

Funktsionaaldiagnostika osakonna protseduure teeme Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tn ja Magdaleena üksustes.

Info telefonil: 666 1900