Magdaleena haigla ajalugu
- 23.mail 1867 asutati Tallinna Diakonissidemaja, mille juurde kuulus ka väike haigla. Selle kirikliku asutuse pőhieesmärgiks oli diakonisside ettevalmistamine ja tööle rakendamine kristlikuks halastusteenistuseks. Idee algatas kirikuőpetaja parun N. Stackelberg, esimeseks arstiks oli Carl Berg. Esialgu paiknes diakonissidemaja Toompeal.
- juulis 1867 üüriti ruumipuuduse tőttu Pärnu maantee ääres asuv maja, mis järgmisel aastal osteti haigla omandusse.
- nov. 1881 viidi haiged üle uude arhitekt L. Christophi projekti järgi valminud kolmekorruselisse paekivihoonesse. Uus maja andis vőimaluse haiglat laiendada.
- 1884 moodustati osakond "haritud seisusest meestele".
- 1890 avati haigla juurde ambulatoorium, 1891.a tuli juurde lastepalat. Voodikohtade arv oli selleks ajaks kasvanud 57-le. Sajandivahetusel sai aasta jooksul haiglas ravi kokku 800 inimest, voodipäevade arv oli kasvanud 14 000-le ja operatsioonide arv 700-le. Raviti sisehaigusi, nakkushaigeid, silmahaigeid, vaimuhaigeid jt.
- 1898 ja 1914 tehti aja jooksul laekunud annetustest haiglahoonele kaks juurdeehitust. 1894.a ehitati asutuse territooriumile kirik ja 1900.a paekivist abihoone. Abihoone lammutati 1974.a seoses haigla uue hoone ehitamisega ning kirik lammutati mőned aastad hiljem, kuna see jäi ette Pärnu mnt viaduktile.
- 1939 asustati baltisakslased ümber Saksamaale. Kuna arstid ja suur osa ődesid olid sakslased, siis jäi neist haiglasse tööle ainult viis. Diakonisside Seltsi nőukogu vőttis vastu otsuse anda Diakonissideasutuse valitsemine üle evangeele luteriusu kirikule.
- 22. nov. 1940 nimetati Diakonissidehaigla ümber Tallinna Sisehaiguste Haiglaks. Selle nime all tegutses haigla 1946.aastani. Haiglas oli 150 voodikohta.
- 1946 hakkas Tallinna Sisehaiguste Haigla ruumides tegutsema Eriotstarbeline Haigla ja Eriotstarbeline Polikliinik. Tallinna Sisehaiguste Haigla viidi üle Tallinna Keskhaigla hoonesse.
- 1950 ühendati Eriotstarbeline Haigla ja Eriotstarbeline Polikliinik üheks asutuseks.
- 1951 hakkas Pirital Valitsuse puhkekodus tegutsema haigla taastusravi osakond.
- 1954 nimetati haigla ümber Tallinna Vabariiklikuks Neljandaks Haiglaks. 1959.a. kinnitasid ENSV Ministrite Nőukogu ja EKP Keskkomitee ühise määrusega ravialuste nimekirja. Lisaks partei- ja riigiasutuste töötajatele raviti haiglas teenelisi kultuuri- ja haridustöötajaid ning teiste elualade teenelisi töötajaid ja nende pereliikmeid.
- 1964 alustati eeltöödega uue haiglahoone projekteerimiseks.
- 24. aprill 1978 avati haigla uus hoone, neli päeva hiljem vőeti vastu esimesed haiged. Täiendavalt loodi kardioloogia, gastroenteroloogia, neuroloogia ja uroloogia osakonnad. Voodikohtade arv suurenes 235-le.
- 1975 alustati polikliiniku projekteerimist ning polikliiniku avamine toimus 18.juulil 1975.a. Uues haiglahoones täiustus järgneva 20 aasta jooksul ravi- diagnostiline töö pidevalt.
- 1988 toodi haiglasse üle endokrinoloogiaosakond.
- 1990 asus polikliiniku ruumidesse Tallinna Diagnostikakeskus, millega avardusid vőimalused kardiloogiliseks, gastroenteroloogiliseks ja laboratoorseks diagnostikaks.
- 1993 ehitati haigla territooriumile Diagnostikakeskuse hoone.
- 1995 ühendati polikliinikuga Harjumaa Keskpolikliinik, millega haigla polikliinik muutus konsultatiivseks polikliinikuks Harjumaale.