• 1950-ndate lőpus alustati Järvel paikneva haigla ehitamist.
• 1960 haigla valmis ning hakkas kandma Tallinna Raudteehaigla nime.
Raudteehaiglas avati 2 terapeutilist osakonda, kirurgia, neuroloogia, günekoloogia ja uroloogia osakond. Töötas oma vereülekandejaam, mis tagas haigla varustamise doonoriverega.
Järve Haigla patsientideks olid eelnevatel aegadel pőhiliselt raudteel töötavad inimesed ning seega oli Järve Haigla mőneti suletud haigla. Haigla töötas raudteekonna tervishoiuvőrgus keskhaigla pőhimőttel, kuid andis abi ka Tallinna ja Harju elanikkonnale.
• 1992 sai haiglast Eesti Onkoloogiakeskuse Järve Haigla.
• 1993-2001 töötas Järve Haigla iseseisva haiglana. 2001.a liideti Järve Haigla Ida-Tallinna Keskhaigla koosseisu. Sel ajavahemikul sai haiglast kaasaegne taastusravikeskus modernse interjööri ja paljude erinevate ravivőimalustega.
• 1999 liitus Järve Haigla Maailma Tervishoiuorganisatsiooni programmi „Tervist Edendavad Haiglad“ liikumisega, mille eesmärk on tervist väärtustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine.

Eesti Tervist Edendavate Haiglate Vőrgustik asutati Järve Haigla eestvedamisel 25.jaanuaril 2000.aastal.