Andrus Arak: vähiravis rahvusvahelise tipptaseme saavutamiseks tuleb teha koostööd

5. märts 2019

Vähiravis on rahvusvahelise tipptaseme saavutamiseks vajalik sisuline koostöö kõikide suuremate tegijate vahel, leiab Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja Andrus Arak.

Dr Andrus Arak

Põhja-Eesti Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse juhataja Jüri Teras leiab Eesti Arstile antud intervjuus, et vähihaigete kontsentreerimine ühte-kahte keskusesse on obligatoorne ning ilma selleta ei saa rääkida maailma mastaabis mingist tõsiseltvõetavast vähistrateegiast ega vähikeskusest. Kuidas Teie suhtute sellesse mõttesse, et Eestis oleks 1-2 suurt keskust?

Meie arvates on oluline, et kvaliteetne integreeritud vähiravi oleks Eestis inimestele võimalikult laialdaselt kättsaadav. Eestis saab igal aastal vähidiagnoosi 200 inimest rohkem kui eelmisel aastal ja see number aina suureneb. Vähiravi tulemused on peamiste näitajate osas selgelt paranenud, kuid vaja on edasi pingutada. Kõige olulisem on suurendada integreeritud vähiravi kättesaadavust.
Eestile kõige lähemal võib leida vähiravi tipptaset Helsingist – Helsingi ülikooli keskhaiglale on omistatud nimetus Comprehensive Cancer Center. See on kõikehõlmav vähikeskus. Selline vähikeskus on tihedalt seotud eksperimentaalse ja kliinilist praktikat muutva teadustööga ning kõrgtehnoloogilise uuendusliku aparatuuriga. Baltikumis ei küüni selle tasemeni veel ükski haigla ega vähikeskus. Soomes on vähiravi tugevalt arenenud – seal on kokku 13 haiglat, kus pakutakse integreeritud vähiravi. Helsingis on selliseid haiglaid mitu, kuid heal tasemel on vähiravi võimalik ka väiksemates linnades nagu Kotka ja Pori. Paljudel neist on ajalooliselt välja kujunenud oma tugevused erinevat tüüpi vähi ravis, olgu selleks siis kopsud, soolestik või muu.


Mida tähendab integreeritud vähiravi võimekus?

Üks sellise ravi nurgakivisid on võimekus pakkuda patsiendile ühes kohas nii kirurgilisi operatsioone, keemia- kui ka kiiritusravi. Patsiendi jaoks on see parim võimalus, sest keegi ei taha raskelt haigena eri arstide ja haiglate vahel pendeldada. Kuna vähiravi on üldjuhul kahjuks päris pikk, siis on onkoloogias järjest olulisem suhtlus patsiendi ja tema lähedastega ning eri valdkonna arstide võimalikult tihe omavaheline suhtlus. On selge, et ühe haigla raames on selline suhtlus tihedam.
Vähiravis on rahvusvahelise tipptaseme saavutamiseks tulevikus vajalik sisuline koostöö kõikide suuremate tegijate vahel. Integreeritud vähiravi kättesaadavuse suurendamine Eestis ja tipptaseme poole liikumine ei ole omavahel vastuolus. Vähistrateegiaga tuleb edasi riiklikul tasandil kaasates kõik suuremad haiglad.


Miks on oluline, et ITKs ja tulevases Tallinna haiglas pakutakse onkoloogilist ravi?


ITK ja LTKH on juba aastaid tegelenud ka vähiraviga, kuigi ilma kiiritusseadmeteta. Ida-Tallinna Keskhaiglas on olemas kogu tänapäevane kõrgkvaliteetne diagnostika, kirurgiline ravi ja keemiaravi. Lisaks on mitmeid vähiravi valdkondi, kus ITK ja LTKH kompetents on ajaloost ja eripäradest tulenevalt väga tugev. Eelkõige tõstan esile günekoloogiat – üle kahe kolmandiku Eesti esmastest  günekoloogiliste kasvajate juhtumitest avastatakse ning ravitakse meie haiglates. See on ka arusaadav, sest naistekliinikud koos sünnitusmajadega annavad nende vähijuhtumite varajaseks avastamiseks parima võimaluse. Ida-Tallinna Keskhaiglas on väga tugev silmakliinik ning selle tulemusena ka silmavähi ravimise kompetents. PERHist on viimas kümne aasta jooksul ITKsse tulnud mitmed võimekad onkokirurgid, kes on spetsialiseerunud seedetrakti ja uroloogilistele haigustele. Lääne-Tallinna Keskhaiglal on suured kogemused näiteks mao- ja soolevähi ravi osas. Mõlemate haiglate arstid kuuluvad erinevatesse onkokonsiiliumitesse.


Kas saab tuua välja numbreid – kui suured on teil ravimahud vms?


ITK-l on aastas üle 1200 esmase vähidiagnoosiga patsiendi, LTKH-l veidi vähem. Seega on ühineval Tallinna Haiglal suur osakaal Eesti esmastest vähijuhtumitest. ITK onkoloogiakeskuses ravitakse aastas üle 15 000 vähijuhu, mis on ka Euroopa mõistes keskmise vähikeskuse maht, arvestades, et tegemist on vaid keemiaravil põhineva keskusega.


Milliseid onkoloogilisi teenuseid peaks ITKs lisaks senistele veel pakkuma?


Uues Tallinna Haiglas on vajalik luua ka kiiritusravi võimekus. Miks? Eestis pakuvad praegu integreeritud vähiravi Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kirurgia ja keemiaravi saab mujalgi, kuid kiiritusravi võimekus on vaid neis haiglates: Tartus on kaks ja PERHis neli kiiritusravi seadet. Mõlemad soovivad lähitulevikus juurde kahte seadet ja siis on Eestil kokku 10 kiiritusseadet.
Võrdluseks, Soomes on regulaarselt töötavaid kiiritusaparaate 2016. aasta seisuga 56 ja see arv tõuseb, sest kiiritusravi on oluline ja järjest suuremates mahtudes onkoloogilise ravi osa. On selge, et uus Tallinna Haigla vajab loodavasse haiglakompleksi ka kahte kiiritusravi seadet. Kiiritusravi on kõige kulutõhusam vähiravi viis ning kiiritusravi võimekus ei ole tänapäeva integreeritud vähiravis luksus ja tipptase, vaid elementaarne ning hädavajalik ravi osa. Ilma selleta ei olegi sisuliselt võimalik patsientidele integreeritud vähiravi pakkuda.
Tallinna Haiglat ja eeldatavat patsientide hulka silmas pidades ei ole mõeldav loobuda elementaarsetest ravivõimalustest.


Hiljuti tuli uudis, et ITK on valmis pakkuma Kuressaares vähiravi. Mis seis sellega hetkel on?


Täpsustan, et Kuressaare puhul räägime keemiaravist. Viimastel kuudel on seal toimunu järgmine - Kuressaare haigla soovis oma haigetele pakkuda paremat teenus ehk keemiaravi saarel kohapeal ning pöördus palvega abi saamiseks PERHi poole. Piirkondliku haiglana peaks just PERH ka kohaliku ravikvaliteedi arengu eest vastutama. PERHi hinnangul polnud aga saarlastele kohaliku keemiaravi võimalust vaja ning Kuressaare haiglal soovitati patsiendid suunata jätkuvalt Pärnusse või Tallinnasse. Pärast selle vastuse saamist pöördusid saarlased sama sooviga meie poole ning meie olime ja oleme jätkuvalt valmis Kuressaare haiglat aitama. Siis PERH ärkas ja avaldas avalikult arvamust, et ainult nemad on suutelised Põhja-Eestis pakkuma kvaliteetset keemiaravi ning Kuressaare ja ITK koostöö lõhub väljakujunenud vähiravi süsteemi. Millegipärast unustasid nad aga oma pöördumises märkida, et ITK tegeleb tipptasemel keemiaravi pakkumisega juba kümmekond aastat ning patsientide arv aasta-aastalt suureneb. Kinnitan, et meie oleme valmis saarlasi keemiaravi osas aitama, läbirääkimised käivad ja me väga loodame, et jõuame ka lepinguni.


Kuidas hindate teie praegu Eestis pakutava onkoloogilise ravi kvaliteeti?


Eesti vajab vähiravis arengut, sest uute diagnooside arv kasvab pidevalt. Selleks on vaja muuta integreeritud vähiravi võimalikult paljudele kättesaadavaks. Ühe osana selles peame suurendama kiiritusravi võimalusi. Tallinna Haigla ei taha olla teiste suurhaiglatega konkurent ega neilt patsiente ära võtta, me tahame oma tööd väga-väga hästi teha.
Kahjuks jätkub onkoloogias patsiente meile kõigile. Me lähtume oma patsientide huvidest, mitte ei soovi võidelda haigekassa rahade pärast. Me soovime, et Eesti saaks ka aastal 2030 öelda – meie vähiravi tulemuslikkus on viimase kümnendiga oluliselt paranenud. Selleks peame aga üheskoos vähiravi kompetentse edasi arendama.


Miks ei ole Eestis suudetud vähistrateegias kokku leppida ja kas näete selle järele vajadust?


See küsimus on rohkem sotsiaalministeeriumile ja poliitikutele. Ei tahaks selles osas hakata seisukohti võtma. 

 

Allikas Med24

Tagasi