Väsimusmurd tekib ajapikku, kuni lõpuks läheb luu nii katki, et hakkab valu tegema.

Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeed dr Vahur Metsna tõdeb, et väsimusmurrul on tüüpiline kliiniline kulg ning diagnoos pannaksegi tavaliselt selle alusel. Dr Metsna sõnul on väsimusmurru raviks koormuse mahavõtmine, tavaliselt neljaks kuni kaheksaks nädalaks, ent ka kauemaks – kolmeks-neljaks kuuks. Vajadusel pannakse murrukoht kipsi või tuleb kanda ortoosi.

„Ravi sõltub murru asukohast ja see võib olla ka niisugune, et jalga ei tohi üldse maha toetada,” märgib dr Metsna. Näiteks sageli sportlastel esineva nn Jonesi murru puhul, kus murd on tekkinud viienda pöialabaluu kõige kehapoolsemas otsas, peab jalga hoidma täielikus puhkeasendis.

Vahel võib vajalikuks osutuda ka lõikus, juhul kui murru otsad on sklerootilised. Dr Metsna tõdeb, et iseenesest, ilma koormuse langetamiseta murru kokkukasvamist loota ei maksa.

Labajalas, aga ka sääreluus

Tüüpiliselt esineb väsimusmurdu labajala luudes, tavaliselt pöialabaluudes, aga küllalt tihti ka sääreluus.

Kui tavaliselt tekib luumurd pärast suurt traumat, näiteks pärast kukkumist või tugevat lööki, siis väsimusmurd tekib ajapikku ning lõpuks läheb luu nii katki, et hakkab haiget tegema. „Väsimusmurd tekib paljude traumade tagajärjel, mis ükski omaette pole võimelised murdu põhjustama,” selgitab dr Metsna.

Stressmurdu tuleb sagedamini ette sportlastel – nii tippsportlastel, kes treenivad suurel koormusel, kui ka rahvasportlasel, kes on otsustanud äkitselt nn täistambiga sportima hakata. Väsimusmurdu on nimetatud ka marsimurruks, seda võib esineda sõduritel, kes läbivad jalgsi korraga pikki vahemaid. Väsimusmurrud kimbutavad ka baleriine, kel tavaliselt esineb seda sääre- ja pöialabaluudel. Ka inimestel, kelle jalalaba kuju on moondunud ning kes kõndides toetuvad rohkem jala välisküljele, võib stressimurdu esineda.

Dr Metsna tõdeb, et väsimusmurd võib tõepoolest tekkida ka nn tavalisel inimesel, näiteks kõndimisest.

Ortopeed nendib, et väsimusmurd on üpris sageli ettetulev diagnoos. Väsimusmurru ennetamiseks tuleb sportides koormust suurendada aegamööda, doktori sõnul umbes 10% nädalas.

Jooksjad peaksid teatud vahemaa, keskmiselt 700 kilomeetri läbimisel jooksutosse vahetama. Lihaste tugevaks treenimine aitab samuti stressimurru riski vähendada, sest tugevad lihased võtavad luudelt koormust vähemaks.

Allikas: Eesti Päevaleht