Ebola viirusnakkuse epideemia sai alguse jaanuaris 2014 ja on praeguseks levinud neljas Lääne-Aafrika riigis - Guineas, Libeerias, Sierra Leones ja Nigeerias. Haigestunud on ka üksikud epideemia koldes töötanud USA ja Euroopa Liidu töötajad. 8. augustil 2014 kuulutas WHO seoses Ebola viiruse puhanguga välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra.

Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm sõnul levib viirus nakatunud loomade (elus või surnud) ja inimeste vere või muude kehavedelike (nt sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim) ja elundite kaudu. Harvematel juhtudel võib nakatumine toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra teel haigestunuga kuni seitsme nädala jooksul pärast haigusest tervenemist. Viirus levib ka saastunud materjalide, instrumentide ja süstalde kaudu.

Kindlasti tasub teada, et ebolaviirus ei levi õhu, vee ja toidu ning putukate hammustamise kaudu!

Viiruse peiteperioodiks on 2 - 21 päeva ning enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul pärast nakatumist.

Ebola viirusnakkuse sümptomid ja diagnostika

Ebola tavalised sümptomid on palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Sageli esineb patsiendil ka tugev sisemine ja välimine verejooks endoteelrakkude kahjustuse tõttu ning hulgiorganpuudulikkus.

Diagnostika :

Vere uuringud

• ELISA test Ebola viirustele IgM; IgG
• PCR uuring
• Viiruse isolatsioon

Lahangu materjali uuring:

PCR; immuunhistoloogiline uuring, viiruse isoleerimine.
 

Soovitused kuidas vältida nakatumist riskipiirkonnas ja reisimisel

ECDC soovitab riskipiirkondades viibimise ajal nakatumise ennetamiseks:

• hoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega;
• hoiduda kokkupuutest surnud inimese või looma kehaga või nende eritistega saastunud pindadega;
• hoiduda kokkupuutest metsloomadega ( sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm);
• võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti
• pesta tihti käsi;
• tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima;
• hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest

Ilma haigussümptomiteta reisija ei ole nakkusohtlik.

Nakatumisoht väljaspool epidemioloogilist kollet on vähe tõenäoline ( näiteks lennujaamad väljaspool Lääne-Aafrika riike).

Kellel kahtlustada Ebola viirusnakkust?

Riskipiirkondadest saabunud reisijatel soovitatakse jälgida oma terviseseisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Ebola kahtlusega isikuks võidakse pidada isikut, kellel on avaldunud Ebola viirushaiguse kliinilised haigustunnused ja keda saab haigusilmingutele eelnenud 3 nädala jooksul seostada järgmisega:

• reisimine Ebola viiruse levikuga seotud riikidesse;
• kontakt(id) Ebola kahtlusega, võimaliku või ka laboratoorset kinnitust leidnud Ebola haige(te)ga;
• otsene kontakt Ebola kahtluse või diagnoosiga looma või inimese kehavedelikega;
• töötab laboratooriumis või loomapidamise asutuses mida saab siduda hemorraagilist palavikku põhjustavate viirustega.

WHO ei soovita reisimist epidemioloogilisse koldesse!