Arusaam, et augustis lähevad haavad mädanema või et haavale ei tohi mingil juhul vett sattuda, ei pea paika, kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla üld- ja onkoloogilise kirurgiakeskuse õendusjuht Kristina Anstal.
Enne kui hakata haava mingi desinfitseeriva vahendiga töötlema, tuleb see puhtaks saada ning väiksema haava puhul sobib selleks hästi just tavaline voolav kraanivesi ja ka seep. Alles seejärel, kui mustus on haavast välja uhutud, võib haava puhastada antiseptikuga, mis ei ole valmistatud piirituse baasil.

Alati ei pea plaasterdama

Pindmist haava või marrastust ei ole pärast puhastust tarvis ilmtingimata sideme või plaastriga kattagi. Küll võiks plaastri siiski peale panna sügavamale haavale, millele paranemise käigus tuleb suur koorik peale ja mis kipub näiteks vastu riideid hõõrduma. Sügavama haava ravitsemisel võib kasutada ka haavageeli, -kreemi või -salvi, mis loovad haava pinnal optimaalse niiskusega keskkonna ja soodustavad seeläbi haava tervenemist. Kui haav hakkab ilusti paranema, ei ole tarvis seda järgmistel päevadel enam antiseptiku või muu haava ravimiseks mõeldud vahendiga töödelda.

Kui aga haava servad punetavad, tulitavad, turse süveneb, on tekkinud põletik ning on vaja rakendada täiendavat ravi haavasalviga või ka antibiootikumidega, mille kirjutab välja (pere)arst. Kui vigastuskoht näeb ikka väga kole välja, ei ole arsti poole pöördumisega mõtet viivitada. Võimalik, et on tarvis teha analüüsid ja määrata antibakteriaalne ravi. Vajadusel saadab perearst haige haavaravikabinetti, selleks on tarvis saatekirja.

Salakavalad hammustused

See, kas haav võiks vajada õmblemist või mitte, sõltub eelkõige haava sügavusest, pindmise haava, isegi kui see on päris pikk, servasid saab koomale tõmmata ka spetsiaalse plaastriga. Sügava haava puhul ei jäägi veri sageli enne õmblemist pidama, nii et arstile minek on sellisel puhul vältimatu.

Kui õmblemist vajav haav on väga saastunud, siis täies ulatuses seda kinni õmmelda ei saagi, see takistaks haava isepuhastumist. Sel juhul suletakse haav üksnes servadest.

Salakavalad haavad on loomahammustused – isegi kui pealtnäha paistab vaid kaks kihvade tekitatud augukest, võivad need ulatuda sügavale. Ka kipuvad need haavad põletikuliseks, sest loomade, iseäranis kasside sülg saastab haava. Seetõttu vajavad hammustuskohad hoolikat jälgimist, põletikule viitab punetus, palavik, eritised ning sellisel puhul määrab vajaliku ravi arst. Haavale tekkivat kärna maha nokkida ei maksaks, vastasel juhul riskite inetu armiga.

Individuaalsed omadused

Haavade paranemisel mängivad suurt rolli ka patsiendi individuaalsed omadused - kas tal on kaasuvaid haiguseid, millises vanuses ta on, milline on immuunsüsteem jms. Lisaks sõltub haava paranemise kiirus ka selle asukohast. Hea verevarustusega piirkonnas, näiteks peas paranevad haavad hästi, nii et õmbluste puhul võetakse need juba kolme kuni viie päeva möödudes maha. Väga liikuvas kohas paiknevatel haavadel hoitakse õmblusi peal aga kuni kaks nädalat.

Kasulikke nõuandeid haavaraviks

Haavaravis pole esmavalik vesinikperoksiid, sest see on toksiline haava kudedele ning takistab naha iseeneslikku paranemist. Pigem võiks kasutada antiseptilisi vedelikke, mis ei kuivata ega kahjusta haava ja ümbritsevat nahka. Silmapõletiku korral võivad kummelikompressid olukorra hoopis hullemaks teha, sest märg ja soe keskkond on mikroobidele hea kasvulava, lisaks on kummel allergeen.
 

Allikas: Eesti Päevaleht