“Ma olen tagasi pööranud täiesti normaalse elu peale,”
rääkis erusõjaväelane. Kaheksa aastat tagasi liitus ta Scoutspataljoniga, läks Afganistani, et töötada lõhkekehade otsijana. Oma teisel missioonil kaotas ta jalad.

“See ongi kõige raskem ja ohtlikum töö üldse, sest sa oled alati esimene mees, sa mõtled selle peale, et teised ei saaks viga,” seletas sõdur.

Viimasel patrullil olles kontrollis ta üht mahajäetud elamut ning astus isetehtud pommile, mis plahvatas.

Inglismaale haiglasse jõudes tekkis sõduril depressioon. “Rääkisin kaks tundi ühe meesõega juttu ja see tõi mind tagasi maa peale - et elu läheb edasi,” meenutas Põri.

Tagasi vaadates tal praegu enam õnnetuse pärast masendust ei tunne. “Ma ei kahetse mitte midagi. Ma läksin, ma tegin, täitsin oma kohustust, mida ma tegema pidin. Mis tehtud, see tehtud,” ei kaalu ta liigselt minevikus olla võinud stsenaariume.

Nüüd on ta leidnud endale uue elukutse ja otsustanud hakata tööle proteesivalmistajana Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliinikus Amputatsioonijärgse Taastusravi Keskuses.

Vaata videot Madisest: http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/videod/f779575c-d1a6-4982-8c88-a043c5bf604e