Hospiitsteenus on palliatiivse ravi ja õendushoolduse pakkumine terminaalsetele ehk paranemislootuseta haigetele vastavalt hospiitsfilosoofia põhimõtetele. See on inimväärikust austav põetus ja lähedaste toetamine patsiendi ravimatu haiguse lõppfaasis, surma saabudes ja leinaperioodil.  Täna töötavad 12 voodikohaga hospiitsis hospiitsfilosoofia-alase koolituse saanud arstid, õed, hooldajad, sotsiaaltöötaja ning hingehoidja.

Hospiitsi ühe rajaja, Ida-Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliiniku õendusjuhi Silvia Petrova sõnul tuleb hoolduses lähtuda sellest, mida surijad kõige enam vajavad: vabanemine piinavatest haigussümptomitest, turvalisus, individuaalsus, enesemääramisõigust arvestav keskkond, pidev asjatundlik terviklik hooldus ja kindlustunne patsiendile ja tema lähedastele.

“Hospiitsis leiavad tähelepanu ja hoolitsust kogu pere ja lähedased, kelle üks liige on lahkumas.  Oluline on loomulikult ka adekvaatne sümptomaatiline põhiravi ja kogu muu inimväärikust austav põetus ning lähedaste toetamine patsiendi ravimatu haiguse lõppfaasis, surma saabudes ning leinaperioodil,” selgitab Petrova.

Hospiitsi rajamisel võeti eeskuju teistelt Eestis ja Põhjamaades asuvatelt hospiitsidelt: EELK Diakoonia Haiglalt, Tartu Ülikooli Kliinikumi hospiitsi osakonnalt ja Norra hospiitsilt.

“Meie mentoriks oli Norra Diakanova Kõrgkooli õde, õpetaja ja diakon Ann-Helin Shlettajel. Külastasime ka Lovisenbergi Hospiitsi 2009.a. detsembris. Hospiitsi tõhusamaks edasiarendamiseks asutasime 2010. aasta detsembris mittetulundusühingu Pallium, mille liikmeks said Tartu Ülikooli Kliinikum, EELK Diakoonia Haigla ning Ida-Tallinna Keskhaigla,” selgitab Petrova.

“Töötame täna selle nimel, et järgmiseks juubeliks või varemgi veel lisatakse riiklikusse tervishoiuteenuste loetellu statsionaarne hospiitsravi teenus, et Eesti elanikel oleks vajadusel võimalik tagada oma lähedastele inimväärne lahkumine, “ loodavad hospiitsi asutajad.

Vaata lisaks hospiitsi kodulehel