Kopsuklamüüdiale viitab kuiv ja valus hootine köha, mis pesitseb klombina kurgus ja kestab nädalaid.

Käes on gripi ja paragripi hooaeg, kus oma sõna ütlevad sekka ka hingamisteede viirused. Nende haigustega kaasnev köha, halb enesetunne ja palavik kaovad tavaliselt paari nädalaga. Kui aga köha ei taha järele anda, kestab mitu kuud, sellega kaasneb väsimus, vahel ka väike palavik, tuleb pöörduda perearsti või kopsuarsti poole. Üks haigestumise põhjus võib olla kopsuklamüüdia, mis võib tabada igas vanuses inimesi, kel on organismi immuunsüsteem nõrgenenud. Haigestuvad ka suure füüsilise koormusega sportlased.

Mullu juulis andis sõudja Kaisa Pajusalu ajakirjanduse kaudu teada, et jätab Kaasanis toimuva universiaadi sõudmisvõistluse haiguse tõttu pooleli. See haigus kimbutas 24-aastast sportlast juba talvest alates, alles suvel sai ta teada, et põeb kopsuklamüüdiat. Kaisa Pajusalu pole ainus sportlane, kes on avalikkusele teada andnud selle salakavala bakteri hävitustööst oma organismis. Seda on teinud ka näiteks Erki Nool ja Gerd Kanter. Sama tõve käes vaevlesid ka tennisist Mait Künnap ja Eesti võrkpallikoondise ründaja Eerik Jago.

Kopsuarst Hille Lill kirjutab nõuandelehel www.kliinik.ee, et kopsuklamüüdia on piisknakkusena leviv haigustekitaja. Sagedamini põhjustab see koos mükoplasmaga hingamisteede infektsioone, mille korral haigusnähud süvenevad aeglasemalt kui viirusnakkuste korral ja haiguse kulg on veniv.

Bakteri avastab analüüs

Tavaliselt proovib inimene enne arsti juurde tulekut tulemusteta kõikvõimalikke köha mõjutavaid ravimeid. Läbivaatusel leitakse peaaegu alati kurgupõletik bronhiidiga, kopsupõletikuga või keskkõrvapõletikuga. Samasugust pikaajalist köhimist võivad põhjustada ka mükoplasma või läkaköha, samuti hingamisteede viirused, kuid viirusinfektsioonid paranevad enamasti paari nädala jooksul.

Kahjuks pole ainult haigussümptomite alusel võimalik haigustekitajat määrata, selleks on vaja teha uuringuid hingamisteede sekreedist ja verest. „Lisaks veres olevate antikehade määramisele kasutatakse kopsuklamüüdia diagnoosimisel ka molekulaardiagnostikat, sest bakterit ennast koekultuuril välja kasvatada ei õnnestu,” ütleb Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm.

Uuringuks kasutatakse vereanalüüsi, milles määratakse IgM-, IgG- ja IgA-antikehad. Antikehadest on IgG leid sage ja viitab varem läbipõetud infektsioonidele. IgA ja IgM leid iseloomustab ägedat või aktiveerunud nakkust. Vereproov kinnitab antikehade olemasolu paar nädalat pärast haigestumist.

Klamüüdiavastane antibakteriaalne ravi on efektiivne ägeda põletiku ajal ja ravi võtabki rohkem aega, enne kui haigustunnused täielikult kaovad. Erinevus külmetushaigustest (enamasti viiruslikud) on antibiootikumide kasutamine ja ravikuuri aeg. Kopsuklamüüdiast põhjustatud nakkust ravitakse antibiootikumidega keskmiselt 10–14 päeva, raskematel juhtudel kauem.

Püsivat immuunsust haiguse läbipõdemisel ei teki, aga vähema tõenäosusega haigestuvad need, kes toituvad mitmekülgselt ja viibivad palju värskes õhus.

Kopsuklamüüdia

-- Kopsuklamüüdia on bakteriaalne nakkus, mis põhjustab hingamisteede põletikulisi haigusi: bronhiiti, kopsu-, kurgu-, keskkõrva- ja ninakõrvalurgete põletikku.

-- Levik toimub piisknakkuse teel ühelt inimeselt teisele.

-- Nakatumist soodustavad kitsad õhutamata ruumid, tihedalt kontaktis olevad inimesed, tööl või kodus haigetega kokkupuutumine.

-- Haigestumisele aitab kaasa organismi väsimine või kurnatus.

-- Nakatumisest võib esimeste haigustunnuste ilmnemiseni kuluda mitu kuud, tugeva immuunsüsteemi korral ei pruugi haigus avaldudagi.

-- Kui pisik on jõudnud verre, võib peale bronhiidi tekkida kõrva-, silma-, südamelihase- ja liigestepõletik, kesknärvisüsteemi- ja maksakahjustus jne.

-- On võimalus, et kopsuklamüüdia, mis kahjustab ka veresooni, soodustab ateroskleroosi ja infarkti teket.

--Haigust ravitakse antibiootikumidega, vaktsiini selle vastu pole ja põdemine immuunsust ei anna.
Allikas: www.kliinik.ee

Toimetaja kommentaar

Leebe rahvaravi vajab kannatlikkust

Signe Kalberg
toimetaja

Paljud hakkasid juba hilissügisel unistama valgest talvest ja külmakraadidest. Unustades, et pakasega tulevad ka külmetushaigused jm tõved. Need rääkijad on aga unustanud talveks valmistuda. Mis aga tähendab külaskäiku apteeki. Mitte tablettide järele, vaid varuma endale ravimtaimi. Haigestudes on aga hilja hakata tegema endale ravimtaimedest teekuuri ja süüdistada siis taimi, millest pole mingit kasu. Enda tohterdamine raviteega vajab aega ja kannatust. Sestap ongi vaja oma immuunsüsteemi tugevdamist alustada kuu-paar enne gripihooaega.