Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloogi, Eesti Valu Seltsi president doktor Boris Gabovitš esines Ringvaate saates opioidide teemal.

Gabovitš jagas ETV saates "Ringvaade" oma kogemust arstina, kuidas inimesed otsustavad sageli mingisugust ainet või ravimtaime kasutades, et just see on teda aidanud.

"Ei ole mingit põhjust arvata, et see nii on või see nii ei ole. See on lihtsalt selle konkreetse inimese arvamus, mis tavaliselt pole mitte mingilgi seotud tema tervisega," rääkis anestesioloog.

Ta tõi välja, et üks versioon niinimetatud ravikanepist on tinktuuriks keedetud tänavamürk, kuid Eestis on ka legaalne võimalus vajaduse korral taotleda ravimi saamist ja vastava skeemi järgi seda ravimit tuua Eestisse konkreetsele patsiendile.

Ravikanepi mõju pole tõestatud

"Me räägime mitte kanepist, vaid kannabinoidist ehk ainest, mis on saadetud algselt kanepist, aga mis on tabletis. Siis võime tõesti rääkida näidustustest ja hankimissüsteemist," selgitas ta.

Eesti Valu Seltsi presidendi sõnul on praegu taolisi näidustusi äärmiselt vähe.

"Praegusel hetkel kanepist on palju juttu, aga kahjuks ei ole ära tõestatud, et tõesti kanepist saab abi kõikide haiguste puhul, nii nagu populariseeerijad räägivad," selgitas Eesti Valu Seltsi president.

Tema sõnul on olemas väga kitsas haiguste nimekiri - tavaliselt on selleks sclerosis multiplex ehk multiskleroos ning ka ainult sellises versioonis, kus ta tekitab tugevaid valusid, ja väike osa vähitüüpe, kus tõesti oleks abi kannabinoidist.

"Selliseid haigeid Eesti kohta mõni aastas esineb," tõdes Gabovitš.

Kannabinoide pole apteegis

Ta märkis, et arstina on tema käest küsitud ka amfetamiini ja herooini, kuna patsientidel olevat seda vaja, ning situatsioon on sama kui kanepiga.

"Sellepärast, et inimene arvab, et temal on seda ravimit vaja, kahjuks ei tähenda seda, et seda ravimit on tõesti vaja. See tähendab seda, et ta on kuskilt lugenud või keegi hea sõber rääkinud või naabrinaine on midagi rääkinud, aga see üldse ei tähenda seda, et ta saab sellest abi," ütles valuarst.

Gabovitš rõhutas, et arst ei saa lähtuda müütidest ega ühiskonnas levinud arvamustest, vaid teadusest ja tõestatud teamistest.

"Reaalne situatsioon on see, et enamuses Euroopa riikides kannabinoidid pole registreeritud. Enamus Euroopa riikides kanep kui taim ei ole apteegist ostetud," lisas ta.

Anestesioloog hindas, et mida rohem ravimeid meie pisikesel Eesti turul müügil oleks, seda parem, ning nii ka kannabioididega.

Patsient ei peaks ise rohtu küsima

Probleem on tema sõnul selles, et me oleme nii pisike riik, et enamus ravimifirmasid ei taha siia preparaate tuua, kuna see pole kasulik, ning see probleem pole seotud kanepiga, vaid üldse meditsiinisüsteemiga.

Samas tõdes ta, et patsient ei peaks ise ühtegi kanepipõhist rohtu küsima.

"Loogika, kus patsient küsib rohtu, mis väga sageli otimub, on üldiselt imelik, sest see on umbes samasugune situatsioon, kui poest ise küsida, mis ta tahab. Spetsialisti püha ülesanne on talle määrata need ravimid, mis talle on vajalikud," selgitas valuarst.

Gabovitš hinnangul on Eestis hirm opioidide ja samas ka kanepi vastu ühiskonnas nii tugev, et arstid kardavad paaniliselt opioide ning neid ravimina välja kirjutada.

Ta märkis kokkuvõttes, et veel mõned aastad tagasi oli Eesti Euroopa Liidu riikide arvestuses peaaegu viimasel kohal opioidide kasutamises ja nüüd on olukord õnneks tasapisi paranemas.

Toimetas Anna-Liisa Villmann

Vaata saatelõiku siit