Suhkruhaige hooletus võib viia jala amputatsioonini

11. september 2017

Sageli pole diabeetikud harjunud oma jalgu piisavalt jälgima ja võivad seetõttu sattuda olukorda, kus isegi väike vill või haavand jalal viib jäseme säärest või lausa reiest saati amputeerimiseni.

Eelkõige puudutab see neid diabeetikuid, kes pole oma haigust kontrolli alla saanud. Neil võivad tõenäolisemalt tekkida tüsistused, millest üks võib olla haavand jalal. Tavaliselt pöörduvad suhkruhaiged sellega perearsti poole aga liiga hilja, sest jalgadele ei pöörata piisavalt tähelepanu.

«Nii mõnegi diabeetiku jaoks on üllatus, et selle haigusega võivad tekkida probleemid jalgadega,» ütles Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) endokrinoloog Ulvi Merendi, kes tegeleb diabeetikute raviga. Suhkruhaigusega võivad kaasneda jalgade tundlikkuse häired ja jäsemega toimuvaid muutusi või valu ei pruugita tunda.

Merendi lisas, et paljude patsientide teadlikkus suhkruhaigusest võiks olla parem. Eksperdi sõnul on haiguse puhul väga tähtis oma seisundit teadvustada ja järgida sobivat elustiili. Näiteks tuleks kindlasti loobuda suitsetamisest, kuna sellega kaasneb gangreeni tekkimise lisarisk.

Endokrinoloog toonitas, et diabeetikul võib tekkida ohtlik nahahaavand ka alguses tühisena paistvast villist või kodus viltu läinud küünelõikusest. «Sel juhul tuleks kohe pöörduda perearsti poole, sest haavandist võib alguse saada tõsine põletik, mis halvimatel juhtudel võib viia amputatsioonini,» sõnas Merendi.

Samas nentis ta, et diabeetiku jalgade ennetavaks kontrolliks võib perearstil aega nappida, sest tavaliselt tullakse vastuvõtule pigem kaebustega, mitte igaks juhuks kontrollima, kuigi viimane oleks vägagi vajalik. «Jalgade kontrolliks sokkide jalast võtmine on patsiendi jaoks niivõrd pikk ja probleemne protseduur, et tavaliselt saab vastuvõtuaeg enne otsa,» ütles Merendi.

ITK ortopeed Vahur Metsna lisas, et diabeetikute jalgadega tegelemiseks oleks tervishoiuasutustes vaja eraldi vastuvõtuaegu ja hea oleks luua register, kus oleks ülevaade diabeetikute jalgade seisukorrast.

Labajala muutuste ja raviga tegelev Metsna rõhutas, et väga oluline on eri valdkondade spetsialistide koostöö. «Perearst, haigla, diabeediliit, patsientide liit, endokrinoloogia selts ja meditsiiniabivahendite firmad, kuigi keskne on siiski patsient ise,» rääkis ortopeed. Patsiendi tahe haigusega toime tulla aitab saavutada paremaid ravitulemusi.

Nii otsustasidki ITK arstid luua aasta eest Eestis üsnagi erakordse konsiiliumi ehk spetsialistide meeskonna, kes tegutseb diabeeti põdeva patsiendi jalgade tervise nimel. Peale endokrinoloogi ja ortopeedi on tiimis näiteks ka ITK veresoontekirurg Veronika Palmiste. Tema osalus meeskonnas on oluline, kuna suhkruhaigus kiirendab verevarustushäirete ja arteri kahjustuse teket.

«Meie eesmärk on ikkagi patsiendi jala säilitamine ja tänu meeskonnatööle ongi enamik haigeid oma jala säilitanud,» rääkis Merendi.

Palmiste tõdes, et suhkurtõvega seotud tüsistusi on lihtsam ennetada, kui neid pärast ravida. Metsna lisas, et diabeetikutel tuleb oma jalgadel kogu elu silma peal hoida ning spetsialistidel tuleb patsiendiga järjepidevat tööd teha. Haigele on tähtis ka lähedaste tugi – omaksed aitavad diabeetikul näiteks jalgu kontrollida või olulist infot meeles pidada.

Kui diabeetiku silmanägemine on kehv, ei tasu tal endal varbaküüsi lõikama hakata, eelistada võiks ravipediküüri. Ka võiks suhkruhaige tähele panna varvaste deformatsioone. Metsna tõi näiteks noore naise, kel oli tekkinud haamervarvas (teise, kolmanda või neljanda varba deformatsioon – toim). «Ta hõõrus haamervarba ära, tekkis vill, seejärel haavand ja varvas tuli eemaldada,» selgitas ortopeed. Kui naine oleks õigel ajal deformeerunud varbaga ortopeedi poole pöördunud, oleks varvas ilmselt alles jäänud.

Kui diabeetikul esineb jalgades tundlikkuse häireid, peaks kindlasti vältima paljajalu käimist. Seda ka kodus, mere ääres või rohul, sest nii võib tekkinud vigastus märkamata jääda. Samuti ei tohiks labajala haavandiga inimene jalgade peale toetada ning tal tuleks vältida trennitegemist.

Kuidas valida jalanõusid?

Jalanõusid osta õhtul, sest päeva jooksul jalad veidi paistetavad ja hommikul on oht osta liialt väiksed jalatsid.
Väldi internetist jalanõude tellimist, kui sa pole neid varem poes proovinud.
Vali jalanõud, mis on kohe esimesel proovimisel mugavad.
Ära osta jalavarje, mis pigistavad või vastupidi, jalas loksuvad.
Väldi väga kõvast materjalist jalatsite soetamist.
Ära ole kinni oma kinganumbris, aastate möödudes jalg tavaliselt suureneb.
Kui oled diabeetik, peaksid jalatsitele erilist tähelepanu pöörama ja eelistama ortopeedilisi jalatseid, et vältida hõõrumisi, ville ja haavandeid.
Allikas: Vahur Metsna, ITK ortopeed

Diabeetiku meelespea, kuidas jalgu hooldada

  • Hoia veresuhkur kontrolli all
  • Ära suitseta
  • Kontrolli jalgu iga päev
  • Pese jalgu iga päev leige veega, ära hõõru
  • Pärast pesemist kuivata jalgu hoolikalt
  • Kui nahk on liiga kuiv, määri seda niisutava kreemiga (mitte varbavahesid)
  • Lõika varbaküüsi otse, et vältida sissekasvanud küüsi
  • Kanna puhtaid ja kuivi sokke, vaheta neid iga päev
  • Ära käi paljajalu (ka kodus)
  • Hoia jalad kuivad ja soojad
  • Vali sobivad jalatsid, enne jalgapanekut raputa need tühjaks (nt kivikestest, liivast vm)
  • Vali jalatsid vastavalt ilmale
  • Väldi jalgade vigastusi ja hõõrdumisi
  • Külasta regulaarselt jalaravi kabinetti
  • Allikas: Ulvi Merendi, ITK endokrinoloog

Statistika

Eestis põeb 20–79-aastastest inimestest diabeeti umbes kuus protsenti. Lisaks on palju diagnoosimata diabeetikuid.
Suhkruhaigel on 15–25-protsendiline risk saada jalahaavand.
Diabeetikute mittetraumaatilistele amputatsioonidele eelneb jalahaavand 85 protsendil juhtudest.
Haavandi taastekke risk on suur. Kui suhkruhaigel on juba haavand olnud, siis risk saada järgmine haavand kahe aasta jooksul on 50 protsenti.

Tagasi