Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Ralf Allikvee juhtis oma tervituskõnes tähelepanu Magdaleena haigla olulisusele tänases arstiabis ning tunnustas neid, kes on selle haigla arengusse oma panuse andnud. „Tuleb meeles pidada neid, kes on olnud enne meid – kuidas nad on loonud  sellised tingimused, et me saaksime olla edukad ja osutada täna sellist abi, et patsient tahab meieni jõuda ning meil on inimesed, kes neid sära silmis vastu võtavad,“ lausus dr Allikvee oma kõnes.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Oma mälestusi Magdaleena haiglaga jagasid ka möödunud sajandi lõpus haigla eesotsas tegutsenud peaarst dr Peeter Mardna ning peaarsti asetäitja dr Roomelt Malviste. Dr Mardna, kes 1987. aastal haigla juhina tööle asus, ütles, et temal oli ametisse asudes Keskkomiteele kaks nõudmist. „Esiteks, kolleeg Malviste peab jääma haiglasse edasi ning teiseks, haigla patsientuuri peab laiendama!“ kirjeldas dr Mardna. Ta lisas, et kuigi toonase Keskkomitee ideoloogiasekretär Rein Ristlaan lubas, et Mardna saab seda veel kahetsema, pole ta seda kunagi kahetsema pidanud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Dr Roomelt Malviste, kelle töö dr Mardna sõnul suuresti kogu haigla säärase arengu taga on, meenutas läbielatud aega kui keerulist ja sündmusterohket. „Omaaegsed töötajad kindlasti mäletavad seda klaperjahti, mis Keskkomitee algatusel haigla töötajate vastu algatati. Kui meile esitati käsk, et peame vallandama kaks tohtrit – oma kursuse parima lõpetaja Mirja Variku ja Siberis käinud Tiia Liigi – andsin ma endale lubaduse, et mina enam töötajaid poliitilistel põhjustel ei vabasta,“ meenutas endine Magdaleena haigla juhatuse liige dr Malviste.

Ürituse lõpetuseks avasid dr Ralf Allikvee, dr Peeter Mardna, dr Roomelt Maldviste ning Ida-Tallinna Keskhaigla ravianalüüsiosakonna juhataja ning endine Magdaleena haigla juhatuse liige dr Ene Halling haigla pikka ajalugu meenutava jääva pingi, mida kaunistab tahvel kirjaga „150 aastat tervishoiuteenuse osutamist Magdaleena haiglas“.