Igasügiseseks traditsiooniks kujunenud ITK sisekliiniku konverents tähistas tänavu juubelit, toimudes juba 15. korda. Aastatega on konverentsisarjast kujunenud omasuguste seas vaieldamatult üks suuremaid ja arvestatavamaid Eestis.

Konverentsi algataja ja eestvedaja, Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku ravikvaliteedijuhi ja kardioloogi  dr Ene Mäeotsa sõnul oli 2003. aastal alustades motivaatoriks just soov midagi uut ja teistsugust teha. „Mulle on alati meeldinud igasugune korraldamine ja ettevalmistamine, esinemist ma ei karda ja mikrofoniga olen samuti sõber. Kui ma siia haiglasse tulin, nägin võimalust teha midagi uut ja seeläbi nii sisekliinikut kui ka kogu haiglat esitleda. Rääkisin ideest tollasele turundusjuhile Andra Altoale, kes mõistis mind poolelt sõnalt, ja nii see tehtud saigi,“ meenutab dr Mäeots. 

Ühekordselt oleks sellist konverentsi lihtne teha, kuid iga-aastane hea tasemega konverents näitab toimivat koostööd ja tekitab usaldust. „Tore on näha ja tunda, et kuulajate seas on rohkelt kolleege ka teistest haiglatest,“ ütles dr Mäeots.  Aastatega on konverentsid muutunud aina sisukamaks ning see teeb ka käsitletavate teemade valiku keerulisemaks. Kui igal aastal tundub, et uusi ja huvitavaid teemasid on raske leida, jääb konverentsikava valmides vaid imestada, kui põnevad teemad ettekandmisele tulevad.

Kui võrrelda esimest korraldatud konverentsi tänasega, ütleb dr Mäeots, et siis oli isegi lihtsam korraldada. „Esimest konverentsi oli mõnes mõttes kerge teha – kogemusi ju polnud ja nii puudus ka hirm varasemate vigade ees,“ selgitab ta. Esimene konverents toimus 2003. aastal Eesti Rahvusraamatukogus. „Panime sponsorfirmade näituse üles eelnenud õhtul, kuid siis tekkis ootamatu probleem – raamatukogu külastajad hakkasid huvi tundma laudadel olnud pastakate, kommide ja küpsiste vastu, nii tuli meil sponsorite vara sulgemiseni kaitsta.“

Üldiselt on konverentsi ettevalmistamine mõistagi pikk protsess. Kuupäev pannakse paika ning broneeritakse ruumid aasta enne konverentsi. Veebruaris-märtsis tuleb erialakeskustel teemad ja esinejad välja valida ning seejärel läheb suurem töö lahti. „Konverentsi korraldamine on kallis lõbu ning kulud suurenevad iga aastaga, nii ei saa endale lubada ajakaotust ega tagasihoidlikkust, vaid tuleb hakata sponsoritega läbirääkimisi pidama,“ selgitab dr Mäeots. „Rahaasjadega olen tegelenud ise, sest mul on hea kontakt ravimifirmadega, kes toetavad koolitusi ja konverentse. Sihtgrupiga töötavad sisekliiniku assistent Sinikka ja sel aastal on meid aidanud ka Jaanika turundusosakonnast,“ lisab ta. Arvestades eelnimetatut ning lisades juurde lepingud firmadega, trükised, konverentsitehnika, toitlustuse, kutsed, registreerimise ja kõik muu, võib vaid ette kujutada, kui suur töö see on.

Arusaadavalt oli esimene konverents kõige väiksema osalejatearvuga, kuid aasta-aastalt on see number kasvanud. Tavaliselt jääb osalejate arv 400-420 kanti, kuid on olnud ka 520 osalejat. Selle kohta ütleb dr Mäeots aga, et siis on saal juba jaburalt täis ning toitlustust pea võimatu tõrgeteta korraldada. „Oleme väga rahul, kui kuulajaid on umbes 400 – see on optimaalselt paras hulk ning nii ei anna ka konverents oma kvaliteedis järele.“

Dr Mäeots lisab, et suure panuse annavad ka noored arstid, kes igal aastal ettekandjate hulka lisanduvad. „Meil on spetsialistid, kelle esinemised on olnud väga nauditavad juba aastaid, kuid lisandunud on ka huvitavaid noori arste, kelle suurepärased teadmised ja hea esinemisoskus on konverentsile väärt panus,“ selgitas ta.

Tänavusel konverentsil olid ettekandmisel mitmed põnevad teemad. Üheks huvitavamaks võib pidada spetsialistide ümarlauda, kus arutati teemal „Autojuhtide tervisetõend – kelle vastutusala?“. Diskussioonis osalesid ITK neuroloog dr Toomas Toomsoo, kardioloog dr Anu Hedman, pulmonoloog dr Eve-Mai Kuulpak, töötervishoiuarst dr Karin Sarapuu, perearst Külvi Peterson ning vandeadvokaat Indrek Sirk Advokaadibüroost Sirk ja Saareväli.

Sisekliiniku konverentsi eesmärk on igal aastal sajad eri- ja perearstid üle Eesti kokku tuua ning aktuaalsete probleemide üle mõtlema ja arutlema panna. Dr Ene Mäeots lisab, et järjepideva konverentsisarja tulemuseks on pikaajaline koostöö, kuid samuti ka kolleegide koolitamine. „Tahame konverentsi abil ka kolleege koolitada, sest meie eesmärk on parem diagnostika ja ravikvaliteet ning selliselt ka tervem inimene ja ühiskond.“

Kui pärida tulevikuplaanide kohta, vastab dr Mäeots kindlalt, et plaanis on ka järgmised konverentsid. „Olen mõelnud, et kui asjad ootuspäraselt lähevad, siis toimub enne Tallinna Haigla valmimist ka 20. konverents ja ehk ongi just siis õige aeg teha kannapööre ning minna edasi juba uue haigla konverentsiga.“