Eesnäärme tervis on nagu meeskonna võit spordis – nõnda alustab juttu Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia osakonna juhataja Martin Kivi meeste tervisest rääkima asudes.

Tulemus sõltub kõikidest meeskonna liikmetest. Selle tiimi võtmeisikud on sina ise, sinu pereliikmed ja loomulikult perearst ning uroloog.

Dr Kivi kinnitab, et mehe tervis on peale tema enda tihtipeale ka tema lähedaste käes. Kui mees ise ei pööra oma tervisele tähelepanu, siis eesnäärmemuredega kaasnevad sümptomid peaksid märgatavad olema ka pereliikmetele. Eesnäärme tervise edendamiseks on vajalikud teadmised eesnäärme haigustest ja nende sümptomitest – seda hõlpsam on varakult eesnäärme haigusi ära tunda ja edukalt ravida.

Mis on eesnääre ja millal hakata sellele tähelepanu pöörama?

Uroloog Martin Kivi selgitab, et eesnääre on olemas ainult meestel. Eesnääre asetseb vahetult kusepõie all ja ümbritseb kusetoru. Alates 50. eluaastast on eesnäärme haigused meeste seas eriti sage probleem, mis puudutab varem või hiljem paljusid mehi. „Eesti mees jätab sageli haiguse hooletusse või häbeneb oma urineerimisprobleemidest arstile rääkida,“ tõdeb dr Kivi.

Eesnäärme healoomuline suurenemine areneb mehe vanuse kasvades ning kutsub esile erinevaid urineerimishäireid. Igal teisel mehel vanuses 50-60 eluaastat esineb eesnäärme healoomuline suurenemine, kuid sümptomid esinevad igal kolmandal mehel. Suurenenud eesnääre surub mehe kusejuha kokku, mille tõttu häirub urineerimine.

Millised on aga sümptomid, mida tähele panna tasuks? Uroloogi sõnul on esimene sümptom, millele tähelepanu pöörata healoomulise eesnäärme suurenemise korral, nõrk uriini juga ning uriinijoa katkendlikkus. Samuti peaks ettevaatlikuks tegema olukord, kus urineerimise alustamiseks peab pingutama, on vajadus urineerida sagedaselt päevaselt ja öiselt, kuid samas säilib kusepõie mittetäieliku tühjenemise tunne.

Probleemiga ei pea leppima

Dr Kivi sõnul halvendab eesnäärme healoomuline suurenemine mehe elukvaliteeti ja igapäevast toimimist. Samuti võib eesnäärme healoomulise suurenemise taga peituda eesnäärme vähk. Seetõttu uuritakse urineerimishäiretega mehi põhjalikult perearsti või uroloogi juures. Diagnoosimisel kasutatakse erinevaid küsimustikke, vere- ja uriinianalüüse, ultraheliuuringut. Verest määratakse eeskätt  PSA e Prostata Spetsiifilist Antigeeni, mis võib olla tõusnud erinevate eesnäärme haiguste puhul ja kõrgenenud väärtuse korral tehakse eesnäärmevähi välistamiseks täiendavaid uuringuid.

Ravi algus ja liik sõltub sümptomite raskusest. Kui mure ei häiri tuntavalt igapäevaelu, ei ole eesnäärme suurenemisest tingitud tüsistusi, piisab sellest, kui patsient käib regulaarselt perearsti juures kontrollis, samuti on oluline roll dieedil ja eluviisi muutmisel. Jälgimist kasutatakse healoomulise eesnäärme suurenemise korral eelkõige nõrgalt väljendunud sümptomite korral.

Mõõdukate sümptomite puhul kasutatakse spetsiifilisi ravimeid, mis kergendavad uriini äravoolu kusepõiest ja pikema aja jooksul aeglustavad eesnäärme kasvu ning vähendavad eesnäärme mahtu.

Kirurgiline ravi tuleb kõne alla siis, kui enam kuidagi muidu hakkama ei saa. Juhul kui sümptomid süvenevad, ravimid ei anna soovitud efekti või eesnäärme suurenemisest tingitud tüsistuste tekkimisel võib arst otsustada kirurgilise ravi kasuks.

Uroloogia osakonna juhataja kinnitab, et kõik ravivõimalused arutatakse alati patsiendiga läbi, koostatakse individuaalne jälgimise- või raviplaan ning asutakse seda järgima. „Kindlasti ei ole tegemist probleemiga, millega peab õppima koos elama – arstiga üheskoos saavutatakse parim lahendus leevenduse leidmiseks,“ kinnitab dr Kivi.

Allikas: Õhtulehe Terviseleht