Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla juhataja Silja Staalfeldt-Rahumägi kinnitusel on vastuvõtule saabuvate rasedate hirmud vägagi erinevad ning aidata püütakse igaüht. Kindel on aga see, et ühtki hirmu ei tohi häbeneda – sellest rääkides ning nõustamist saades on beebiootaja ning seeläbi ka beebiootus rahulikum.

Ämmaemanda jutule tulles on Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul raseduse alguses naiste esmaseks mureks hirm raseduse katkemise ees. Enamasti kardetakse, kas rasedus kulgeb normaalselt ning et lapsega oleks ikka kõik korras. Tihti on raseduse alguses naised väga mõjutatavad ka lähedastest, nende emotsioonidest ja infotulvast, mida ehk vahel valimatult rasedale jagatakse.

Beebiootel naisi valdavad enamasti kahtlused-kõhklused, mis on loomulikud olenemata sellest, kas rasestumine oli planeeritud või mitte. Kas ma olen valmis? Kas ma saan hakkama? Kas minust saab hea ema? Need on vaid mõned küsimustest, mida naised iseendalt küsivad. Rasedusaegsed meeleolukõikumised on loomulikud, seepärast ei tasu häbeneda seda, kui ehk ühel päeval tuntakse ülevoolavat rõõmu oma seisundi üle, samas kui järgmisel päeval kaheldakse, kas saadakse hakkama.

On loomulik, et suur osa naistest tunneb aukartust ja mõningast hirmu sünnituse ees. Sageli võivad erinevad hirmud tekkida ka siis, kui lapse saamist on ammu planeeritud ning selleks ennast ette valmistatud. Emadusnõuandla ämmaemandad püüavad rasedate hirmude  korral anda endast kõik, et tekkinud mured saaks võimalusel lahendatud kohapeal ja kiiresti. Sellest hoolimata on umbes 5% naistest, keda tuleb suunata edasi raseduskriisinõustaja või psühholoogi juurde. Sageli võib kartuse põhjuseks olla varasem halb kogemus, trauma või siis kellegi teise jagatud hirm.

Kartusi on erinevaid, kuid ükski neist pole tühine

Emadusnõuandla ämmaemandusjuht sõnab, et kindlasti leevendab hirmusid oma muredest rääkimine ning iseenese teadmiste täiendamine. Vahel saab nõnda ära hoida ka neid hirme, mida kartma ei peaks. Näiteks kardavad naised siiani, et käte ülestõstmine võib lapsele halba teha. Tegelikkuses pole seost käte ülestõstmisel ja nabanööri ümber kaela keerdumisel leitud. Ka suguelu  elada – kui arst ei ole vastupidist väitnud, et ole tarvidust suguelust loobuda. Kindlasti tuleb leida naisele mugavad asendid, kuid last reeglina suguelu ei ohusta. Samuti ei tasu peljata tavaelu toiminguid.

Küll aga on asju, mida ei osata karta, kuid tegelikult peaks. Kindlasti kuuluvad siia erinevad infektsioonid. Eriti just esimesed 3 kuud, kuid ka edaspidi on lootele ohtlikud erinevad nakkushaigused – näiteks tuulerõuged, punetised, kuid ka gripiviirus võib rasedate puhul olla suurema tüsistuste ohuga. Raseda immuunsüsteem on haavatavam, sestap tasuks võimalusel vältida ka eksootilisi puhkusereise – seda ka sünnituse järgselt ja pisikese beebiga.

Lisaks ei osata tihtipeale peljata liigset kaalutõusu. Normaalseks kaalutõusuks loetakse rasedusaegselt 1-2 kg kuus, seega on loomulik kaalutõus raseduse ajal 11-16 kg. Viinamarjad, mandariinid ja muud rohkelt suhkrut sisaldavad toidud suurendavad rasedusaegse diabeedi riski. „Kui ebatervislikule toitumisele lisada vähene liikumine, stress ja ületöötamine, võivad need rasedusele palju suuremat mõju avaldada, kui oodata oskame. Seepärast peaks rasedad puhkama piisavalt, sööma tervislikku toitu ning leidma endas üles tasakaalu ning rahulolu,“ paneb emadusnõuandla juhataja rasedatele südamele, et enda eest tuleb hoolt kanda. Kui aga rasedat kimbutavad hirmud, neist oma ämmaemandale kindlasti teada anda – üheskoos leitakse igale murele lahendus!

Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere