Viimasel kümnendil on sünnitajate keskmine vanus nii laias maailmas kui ka Eestis olnud tõusujoones. Enam ei ole imestamist väärt, kui 40+ naisterahvas tuleb esimest korda sünnitama. Samas on ka neid, kes verinoorelt emaks saada otsustavad.

Milline vahe on aga verinoorelt, küpsemas eas või siis tavalises 20-30ndates beebiootajal ning kas neljakümnendates eluaastates beebiootele jäämine toob kaasa lisauuringuid – sellest rääkisime Ida-Tallinna Keskhaigla perinataalkeskuse juhataja dr Ferenc Szirkoga.

Tähelepanu all raseduse alguskuudest sünnituseni

Juba raseduse algusajast hakatakse igakuiselt jälgima beebiootuse kulgu ja tehakse vajalikud lisauuringud.

„Soovitame ämmaemanda juurde pöörduda enne 10. rasedusnädalat, kuna 10. -13. nädalal tehakse olulised uuringud (OSCAR test) – 10. rasedusnädalal määratakse verest markerid ning 11.-13. nädalal tehakse ultraheliuuring, mille käigus mõõdetakse loote kuklapiirkonda ehk nn kuklavolti, lisaks vaadatakse ninaluu olemasolu, südamelöögisagedust, verevoolu trikuspidaalklapil ja veenijuhas ning tulemuste alusel kalkuleeritakse riske kromosomaalsetele haigustele (Downi, Edwards ja Patau sündroomile). Lisaks tehakse põhjalikum loote anatoomia uuring 20. rasedusnädalal. 20. nädalaks on lootel välja arenenud kõik organid. Ultrahelis vaadatakse, kas lapse siseelundites või kehaosades esineb nähtavaid kõrvalekaldeid, kas lootevett on piisavalt, kus asub platsenta,“ selgitab dr Szirko, lisades, et lapse soo nägemine OSCAR testi ajal sõltub väga palju sellest, millises asendis on uuringu ajal loode. Tavapäraselt võib näha tulevase lapse sugu 20. nädala ultraheliuuringul, kuid on ka neid, kes tulevad selle küsimusega juba varem – vahel õnnestub ka neid rõõmustada, kui laps sobivas asendis on.

Raseduse jooksul käiakse pea iga kuu end ämmaemandale näitamas, et kindlustada ema ja lapse heaolu ning antakse jooksvalt vajalikke analüüse. Tegemist on kõigile rasedatele tehtavate uuringutega, seega ei mängi siin rolli naise vanus.

Vanus ei ole arvestatav riskitegur

Perinataalkeskuse juhataja sõnul ei saa naise vanuse ja beebiootuse riskide suurenemise vahele päris võrdusmärki panna. „Väga noores või küpses eas rasestudes kulgeb beebiootus enamasti täiesti normaalselt,“ kummutab dr Szirko arusaama, et näiteks vanuse kasvades võiks risk sünnitada haige laps oluliselt kasvada. Küll aga on maailmas viidud läbi uuringuid, mille tulemustest järeldatakse, et alla 18aastaste emade seas on nii enneaegse sünni kui komplikatsioonide riskifaktor suurem kui täiskasvanud naistel.

Mis puudutab küpses eas emaks saavaid naisi, siis on dr Szirko kinnitusel küll mõne probleemi – näiteks kromosoomihaigused – puhul vanuse kui ohuteguri osakaal suurem, kuid muudel juhtudel ei saa öelda, et vanuse lisandudes automaatselt risk raseduskomplikatsioonide tekkeks tõuseb. Pigem on beebiootuse puhul oluline naise tervislik seisund, elustiil, toitumine, lähiperekonnas esinevad haigused. Näiteks tromboosi ja gestatsioondiabeedi puhul on kehakaal või eelnevalt läbipõetud haigused hoopis tähtsam faktor, mille alusel beebiootuse ohutuses veenduda. Lisaks esineb vanuse lisandudes naistel enam emakamüoomi.

Üle 35aastaste rasedate puhul on Ida-Tallinna Keskhaiglas lisaks tavapärastele uuringutele ette nähtud ka glükoositolerantsi test/glükoosi koormustest, mille eesmärgiks on välja selgitada rasedusdiabeedi tekke tõenäosus. Lisauuringud kromosoomihaiguste diagnoosimiseks (Downi sündroom, Edwardsi sündroom, Patau sündroom) tehakse siis, kui OSCAR test näitab nende kõrgenenud riski. Niisugune uuring võib tähendada minimaalset ohtu rasedusele, kuid naised võivad olla kindlad, et kõik arsti-ämmaemanda poolt läbiviidud uuringud on eesmärgipõhised ning aitavad saavutada kindlustunde, et rasedusega on kõik korras.

Vanemas eas sünnitajad on ettevaatlikumad

Dr Szirko sõnul on küpses eas esmasünnitajatel hoopis teised mured kui kehv tervis. Tihtipeale ollakse ettevaatlikumad – vahel isegi liialt. Dr Szirko kinnitab, et rasedusaega tuleb nautida, mitte pabistada ega muretseda. Kardetakse, et ei saada sünnitusega hakkama, samuti valu, vahel ka võimalikke sünnitusaegseid komplikatsioone. Kui noored rasedad võtavad rasedust kui loomulikku osa elust ning elavad jätkuvalt aktiivset elu, siis küpsemas eas naised soovivad muuta beebiootuse igapäevaselt võimalikult turvaliseks ja tervislikuks. „Välja arvatud meelemürgid ja ekstreemne elustiil – rasedus on loomulik elu osa ning enamik meie igapäevaelust ei kahjusta selle kulgemist kuidagi,“ rahustab dr Szirko.

Dr Szirko sõnul ei tasu naistel liialt muretseda. Tänapäeval on olemas igakülgsed võimalused hoidmaks beebiootusel turvaliselt silma peal ning rasedusaegselt tehakse kõik vajalikud ja võimalikud uuringud. „Eestis on olemas kõik võimalused raseduse parimaks jälgimiseks,“ kinnitab ta.

Allikas: Eesti Ekspressi Terve Pere erileht