Jalad on need, mis viivad meid läbi elu. Kaunid ja terved jalad tagavad sujuva ja mõnusa liikumise ning on aluseks aktiivsele elustiilile. Millised on aga enamlevinud jalaprobleemid, millega inimesed kokku puutuvad?

Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogia osakonna õendusjuhi Katti Kõrve sõnul on kõige enam levinumateks jalaprobleemideks nii naistel kui meestel konnasilmad, nahapaksendid, soolatüükad, varbavahede haudumine, sissekasvanud varbaküüned ja mitmed muud vaevused.  

Katti Kõrvel on pikk kogemus seoses jalaraviteenusega, sest aastast 2006 on ka Ida-Tallinna Keskhaiglas võimalik saada tasulist jalaraviteenust. Seepärast oskab ta öelda, et paljusid jalaprobleemidest saaks leevendada ja ära hoida, kui osata jalgade eest õigesti hoolitseda ning valida jalgadele sobivad jalatsid. Lisaks tasub jalaprobleemide tekkel asuda kohe lahendust otsima, mitte arvata, et ehk läheb probleem ise üle. Ei lähe!

Õige jalats annab mugavuse

Kõrve lisab, et nahapaksendid, konnasilmad ja hõõrdumisvillid on sagedasti just vale jalatsivaliku tagajärg. Kui surve jalale on mingis piirkonnas suur või siis kandub keharaskus pidevalt vaid ühele jalatalla osale, on sageli tulemuseks seal piirkonnas tekkivad nahapaksendid või konnasilmad.

Jalanõusid ostes peab kindlasti proovima mõlemat jalatsit ning soovitatav on sammud poodi seada õhtupoolikul, mil jalad on tursunud. Sel juhul jääb ära oht, et ostetud saab liiga kitsas paar.

Jala ehitusest või jalatsi sobimatusest tulenevaid probleeme saab mõnikord leevendada apteegist saadavate nn varvaste vahele ja ümber paigaldatud tugedega. Need aitavad jalalaba toestada, hoida varbaid õiges asendis ning vähendada nõnda probleemide teket.

Üsna sageli teevad inimestele muret konnasilmad. Nende puhul on tegu viiruslike kasvajaliste moodustistega, mille puhul tuleb abi paluda spetsialistilt. Konnasilmad võivad paikneda nii varvastel kui talla all ning tekitada nõnda palju valu.

Hoolitse järjepidevalt jalgade eest

Kel aga mureks kannalõhed või varbavahede haudumine, sel tasub üle vaadata oma igapäevane jalahooldus. Jalgade õige pesemine, kuivatamine ja kreemitamine aitab ennetada ja ära hoida mitmeid jalaprobleeme. Eriti tähelepanelikud peaksid olema jalgade eest hoolitsemisel vanemad inimesed, samuti need, kel mõni tervisemure, näiteks diabeet, reumaatiline või nahahaigus.

Katti Kõrve sõnul algab kõik jalapesust – pesuks mõeldud vesi peaks olema ihusoe, mitte külm või tuline. Iga varbavahe tuleks pesta eraldi ning võimalusel kasutada selleks duši veejuga. Jalgade sage leotamine ei ole soovitatav, sest leotamisel pehmenenud nahka on kerge vigastada. Ka liigsete pesemisvahendite, näiteks vannisoola või seebi, dušigeeli kasutamine ei ole tegelikult kasulik. Need kuivatavad hoopistükkis jala nahka liigselt.

Keda kimbutavad nahapaksendid, need peaksid nende eemaldamisel ettevatlikud olema. Reeglina ollakse paksendite eemaldamisel liiga entusiastlikud ning võidakse nõnda jalatallanahka liigselt eemaldada. Eemaldamisel tuleks kasutada naturaalsete harjastega pesuharja, pimsskivi või siis koorivaid kreeme. Metallist teravapinnalise kannariivi kasutamine ei ole kasulik just nahavigastuste ohu tõttu. Ka liigne eemaldamine ei ole kasulik – kui nahka liiga tihedalt eemaldada, hakkab see hoopis paksenema.

Jalgade kuivatamiseks sobib pehme ja hästiimav rätik, kõik varbavahed tuleb kuivatada eraldi. Haudunud jalgade puhul võib kasutada puudrit või talki, kuid mõõdukas koguses. Jalgade kreemitamisel tasub jälgida kreemi rasvasust – valida tuleb selle järgi, et mida kuivem nahk, seda rasvasem kreem.

Ravipediküür aitab taas jalule

Kel mure oma jalgade pärast juba väga suur, võib uurida, kus asub talle lähim ravipediküüri pakkuv kabinet. Ravipediküürile pöörduvad sagedamini need, kel muutused varbaküünes või siis sissekasvanud küüned. On tegemist küüneseene või lihtsalt mingil põhjusel tekkinud küünepõletikuga, jalaravi või ravipediküüri pakkuvatest kabinettidest saab abi.

„Kindlasti panen inimestele südamele, et küüsi lõigatakse otse, vältida tuleb küünte lõikamist liiga lühikeseks. Küüsi on kergem hooldada peale sauna või pesemist, kui küüned on pehmemad. Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik ise oma jalgade eest hoolitseda, tasub abi paluda lähimatelt pereliikmetelt või siis seada sammud jalaravi kabinetti.

Kindlasti paneb Katti Kõrve inimestele südamele, et ükski jalahäda ei ole seda väärt, et kannatada. Kindlasti tasub pöörduda spetsialisti poole abi saamiseks, häbeneda ei tasu midagi. Tema oskab juba soovitada, kuidas ja mis vahenditega murele leevendust saada. Vahel võib tõesti ka ise leida apteegist kohe hea lahenduse, kuid kas katsetamisel on mõtet? Spetsialist oskab soovitada-juhendada ning jalamured saavad lahenduse võimalikult kiiresti.

Allikas: Õhtuleht