Meie kliimavööndis napib päikesevalgust enamikul kuudel aastast ja just see võib olla nõrkuse ja jõuetuse põhjustajaks organismis. Värskes õhus päikese käes viibides saab Eesti inimene vajaliku koguse D-vitamiini kätte neljal suvekuul.

Lääne meditsiini rajaja Hippokrates ütles juba umbes 400 eKr, et kõige tervislikum on elada mäe päikesepoolsel küljel. Ja eks ta tõsi ole – neil, kes elavad 35. laiuskraadist ekvaatori poole, on tervislik kogus päikesekiirgust olemas terve aasta vältel. Meie 56.–60. laiuskraadil on D-vitamiini sünteesiks vajalik hulk päikesekiirgust olemas vaid suvisel päeval kella 10–14 vahel.

Seetõttu pole ime, et Eestis on umbes 70 protsendil inimestest talvel D-vitamiini puudus. Eriti hoolikad peaksid D-vitamiini taseme jälgimisel olema rasedad, väikelapsed ja noorukid, sest kasvavas organismis saavad D-vitamiini puuduse tagajärjel kannatada kõige enam luud ning tekkida võib rahhiit. Selle vältimiseks lisatakse paljudes riikides D-vitamiini laste piimasegudesse, piima, hommikusöögihelvestesse, mahla. Õnneks on ka Eesti kauplustesse viimastel aastatel müügile ilmunud D-vitamiiniga rikastatud piim, toiduõli ja määrdemargariin.

Hormoon, mida toodab inimkeha 

D-vitamiini puhul ei ole tegelikult tegu mitte vitamiini, vaid hormooniga, sest meie keha on võimeline seda päikesest saadava UV-kiirguse toimel ise tootma.
Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabori bioanalüütilise töö koordineerija Kaja Osi sõnul reguleerib D-vitamiin kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ning nende ainete talletamist luudesse ja hammastesse. D-vitamiin hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel, reguleerib vähirakkude teket, mõjutab mitmete raskete haiguste, nagu polüskleroos, autoimmuunhaigused jt, teket ja kulgu ning võimaldab verel hüübida. Seega võib öelda, et D-vitamiin on äärmiselt vajalik, sest mõjutab organismi nohust kuni vähkkasvajateni.

D-vitamiini omandamist võivad häirida mitmed meditsiinilised põhjused: imendumishäired peensooles, ülekaalulisus, vanus, liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, ravimite pikaajaline manustamine, maovähendusoperatsioon.

D-vitamiini õige tase organismis 

Kaja Osi kinnitusel annavad märku sellest, et kehas võib nappida D-vitamiini, mitmesugused väsimustunnused: jõuetus, lihasenõrkus, kurnatus. Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused, depressioon. Reeglina tähendab see, et D-vitamiini on organismis tunduvalt vähem, kui normaalseks peetakse.

D-vitamiini puuduse saab selgeks teha vereanalüüsi käigus. Kui tulemus ületab 75 nmol/l, ei ole muretsemiseks erilist põhjust. Muret peaks tundma juhul, kui tulemus jääb alla 50 nmol/l. Sel juhul aitavad tabletid, tilgad või õlikapslid – parima lahenduse oskab soovitada arst.

Mida aga teha, kui D-vitamiini on organismis tugevalt üle normi? Siis räägime vereanalüüsi tulemusest, mis ületab 370 nmol/l. Siinkohal kinnitab Kaja Osi, et seda probleemi esineb väga harva. 

Võib-olla juhul, kui inimene tarvitab pikema aja jooksul järjepidevalt D-vitamiini ülisuuri koguseid toidulisandina. Ent isegi siis läheb kõrvalnähtude tekkeni (iiveldus, sügelus, kõrge vererõhk, kõhuvalu, janu) väga palju aega. Arstide järelevalve all on võimalik normaalne D-vitamiini sisaldus saavutada juba mõne päevaga.

Päike, toit ja vitamiinid

Millistest allikatest saab D-vitamiini? Kindlasti on üks tähtis allikas päike. Värskes õhus päikese käes viibides saab Eesti inimene vajaliku koguse D-vitamiini kätte neljal suvekuul. Ülejäänud ajal aastast on päike meil nii väheintensiivne, et D-vitamiini sünteesi nahas ei toimu.

Vähesel määral ja mõistlikkuse piires aitab solaarium, aga sellega liiale minna ei tohiks. Hea ei ole ka „liiga intensiivne” lõunamaareis, sest kui nahk on kuumast päikesest põlenud – nagu põhjamaalastest turistidel kombeks –, siis D-vitamiini sünteesi enam ei toimu. Tulemuseks on vaid tugev põletus ja naha kiirenenud vananemine. Liigse põletuse korral ei saa jätta märkimata nahavähi tekke ohtu.

Heleda nahaga põhjamaalased peaksid lõunamaareisil kindlasti kasutama päikesekaitsekreemi, mille kaitsefaktor on üle 15 SPF. Samas soovitatakse olla mõned (!) minutid ilma päikesekaitsekreemita, et organism saaks UV-kiirguse abiga toota vajaliku koguse D-vitamiini.
Kokkuvõttes on kõige mõistlikum viibida võimalikult palju mitteintensiivse päikese käes – abiks on ka käte ja näo päikesele näitamine, kuid võimalusel tasub eelistada mõõdukat ülekehapäevitust ja süüa mitmekesiselt - eriti külluslikult sisaldavad D-vitamiini rasvane kala, munad, piim, suvine või, maks, juust, seemned ja teravili.

Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere