Raviturism kasvab igal pool maailmas, seda ka Eestis. Euroopas kasvab nõudlus piiriülese raviteenuse osas ja seda võimalust tasub Eestil kindlasti kasutada, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla turundusosakonna juhataja Inge Suder.

Samas peab silmas pidama, et meditsiiniteenuste eksport ei ole võluvits Eesti tervishoiusektori küsimuste lahendamiseks, vaid üks võimalus, kuidas süsteemi raha juurde tuua. Tegelikult on välispatsiendid käinud meil ravil väga pikka aega, peamiselt tänu tuttavate ja arstide soovitusele.

Viimastel aastatel on läbi viidud edukaid projekte ja tegevusi meditsiiniteenuste ekspordi arendamiseks. Oleme korraldanud teenuseid tutvustavaid turundusüritusi, konverentse ja kohtumisi potentsiaalsete koostööpartneritega, osalenud messidel. Tänaseks teame palju paremini, millised on välispartnerite ootused meie teenuste osas ja parandamist vajavaid teemasid on mitmeid. Oleme teadlikud, et meil on vaja koolitada inimesi ja disainida konkreetseid teenuseid sihtturu spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt. Turundus- ja müügitegevus väljaspool Eestit nõuab järjepidevat tegutsemist, on vaja jätkata panustamist. See puudutab nii turunduskanalite loomist, koostööpartnerite leidmist kui ka otseseid läbirääkimisi potentsiaalsete patsientidega. Haiglate kogemused ja oskused ses osas on erinevad.

Oleme tegutsenud erinevatel välisturgudel ja on selge, et Eesti meditsiinisektori teenustel on ekspordipotentsiaal täiesti olemas. Teenuste eksport Soome ja Venemaale kasvas aastal 2014 eelneva aastaga võrreldes üle 20%. See tähendab, et meid on välisturgudel märgatud.

Meil on kaks peamist sihtturgu, kust me patsiente Eestisse kutsume – Soome ja Loode-Venemaa ning Moskva. Me oleme külastanud ja uurinud ka teisi turge, nt Rootsit, Ukrainat ja Kasahstani.

Meil on mitmetes valdkondades maailma tipptasemel arstid ja tehnoloogia patsiendi ravimiseks. Samuti suudavad Eesti meditsiinisutused teenindada nii Soome kui ka Venemaa patsienti nende emakeeles ning see on patsientidele tõesti oluline. Eesti meditsiiniteenuste kvaliteet tervikuna on kõrge. Välispatsiendid hindavad väga võimalust arstiga vahetult suhelda – teistes riikides pole see üldse nii tavapärane. Kindlasti on oluline ka meie geograafiline lähedus nendele turgudele, sest mitmete haiguste puhul on lendamine tülikas või suisa keelatud.

Senine kogemus näitab, et välispatsiente huvitavad erinevad Eesti meditsiiniteenused. Esile võib tõsta nukleaarmeditsiini, silmakirurgia, vähiravi, plastikakirurgia, ortopeedia, bariaatria ja sünnitusabi. Selge nõudlus on silmahaiguste ravi ning uuringute ja diagnostika järele, mida soovi korral on lihtne kombineerida puhkuse või ärireisiga. Muude meditsiiniteenuste osas on ekspordikogemus rohkem pisteline ja kindlasti on ka neid teenuseid, mille ekspordipotentsiaal on veel avastamata.

Sageli küsitakse, miks on Eesti meditsiinisektoril vaja otsida patsiente väljastpoolt Eestit. Peamine põhjus on ikkagi see, et Eesti meditsiiniteenuste eksport aitab hoida meie arste ja õdesid kodumaal. Välispatsiendid toovad tervishoiusektorisse lisaraha.

Kui küsida, et kas suurenev meditsiiniteenuste eksport ei muuda Eesti patsiendi jaoks raviteenuste hinda ega kättesaadavust halvemaks, siis siin on ka selge seisukoht - ei muuda. Eesti inimeste jaoks sõltub raviteenuste hind ja kättesaadavus eelkõige riigieelarvest ja haigekassa rahastusest. Välispatsienti teenindatakse vabade ressursside arvelt ja nad toovad meie ravisüsteemi raha juurde. See võimaldab tõsta arstide motivatsiooni töötada Eestis, sh arstidele ja õdedele kõrgemat palka maksta.

Meditsiiniteenuste eksport ja välispatsientide teenindamine näitab, et peame arenema, näiteks teeninduskultuuri osas. See aitab parandada teenuse kvaliteeti ka kodupatsiendile.

Välispatsient otsib lisaks kliinilise meditsiini kõrgele tasemele ka mugavust ja hoolt. Ravikvaliteet on meil vähemalt EL-i keskmisel tasemel, tegelema peab teenindamise kvaliteedi ühtlustamisega. Selles osas on olulised ka detailid, näiteks teeviidad erinevates keeltes.

Arendada on vaja transpordi ja majutusega seotud komplekspakette, et välispatsiendile jääks minimaalselt reisimisega seotud muresid. Paremini tuleb kasutada võimalusi pakkuda ravi kõrval ka lisateenuseid, näiteks kultuuri- ja lõõgastusprogrammi.

Eelmisel aastal kehtima hakanud Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiiv soodustab samuti kindlasti Eesti meditsiiniteenuste eksporti Soome ja teistesse liikmesriikidesse. Uus direktiiv loob suurema selguse välisriigis tehtava ravi hüvitamise osas ja annab nii patsiendile suurema vabaduse valida riik, kus end ravida.

Allikas: Meditsiiniuudised