Patsiendi esitatud andmete alusel diagnoositi EPV 20,2% juhtudest, arsti täidetava küsimustiku kasutamisel ilmnes, et EPV levimus on 60%. Patsiendi sugu, põlveproteesi säärekomponendi mobiilsus ja Outerbridge’i 4. staadiumi kõhredefektid ei mõjuta EPV levimust põlvekedra liigespinna asendamiseta teostatud põlveproteesimise järel. EPV on põhjustatud mitmest tegurist, üks võimalikest põhjustajatest on põlvekedra kõhre kahjustus.

 

Senistes uuringutes on saadud vastakaid tulemusi põlve endoproteesimise käigus täheldatavate patella kõhre silmaga nähtavate muutuste ja operatsioonijärgse EPV seose kohta. Makroskoopilisele kahjustusele eelnevad muutused rakkude tasandil ja ainult makroskoopiliste kõhremuutuste hindamine ei pruugi anda kõhre seisundist terviklikku pilti. Seepärast kasutati käesolevas töös põlvekedra kõhre seisundi hindamiseks OARSI metoodikat, kus on ühendatud kõhrekahjustuse sügavuse mikroskoopiline analüüs ja muutuste leviku pindala makroskoopiline hindamine. Uuringust selgus, et EPV patsientidel on OARSI skoor suurem ja et suurema OARSI skooriga patsientidel on EPV risk suurem. EPV patsiendi kliiniline uurimine sisaldab ka röntgeniülesvõtete tegemist.

 

Tänapäeval puudub röntgenmetoodika, mis võimaldaks aksiaaltasapinnas valiidselt ja reliaabselt hinnata põlveproteesiga patsientidel patella asendit reie interkondülaarvao suhtes. Töötasime välja uue patellofemoraalse aksiaaltasapinnalise kongruentsuse hindamise röntgenmeetodi – põlvekedra nihkeindeksi (PNI), mille arvutamiseks on põlveproteesiga patsiendil kõik orientiirid alati hästi eristatavad. PNI ei sõltu röntgenoloogilisest suurendusest ega põlveproteesi mõõtudest ning on kasutatav nii digitaalsete kui ka trükitud röntgenipiltide korral.

 

 

Allikas: Med24.ee