„Känguru-sviitrite positiivne mõju on maailmas hästi tuntud, nüüd on need meie suureks rõõmuks jõudnud ka Eestisse,“ ütleb ITK neonatoloogia osakonna õendusjuht Angeelika Plaaser.

Ta lisab, et vastsündinute intensiivravis on täna olulised kolm suunda: ema ja last lahutatakse nii vähe kui võimalik, iga tegevus peab tagama lapsele võimalikult turvalise olemise ning igati püütakse toetada rinnaga toitmist. Enne õiget aega sündinud laste kontekstis tähendabki see nahk-naha kontakti loomist ehk känguruhoolduse kasutuselevõttu.

Kes ise seda kogenud pole, võib vaid ette kujutada, kuidas mõjub vanematele olukord, kus nad ei saa oma enneaegset last hoida, vaid beebi on ümbritsetud hingamistorude, voolikute ja juhtmetega. Enneaegse sünnitusega võib tekkida ebakindlus ja abitus ning hirm intensiivis ümbritseva suhtes. Känguru-sviitriga saab kaasata vanemaid intensiivravil viibiva lapse eest hoolitsemisesse, mis on emotsionaalselt kasulik ja füüsiliselt vajalik nii vanemale kui ka lapsele.

„Selle sviitriga võivad ema ja laps tunda lähedust, ilma et hingamistorud ja voolikud neid segaks. Sviiter pakub rohkesti paindlikkust ning vähendab emade väsimist lapse õrnal süleshoidmisel, andes kätele liikumisvabaduse kasvõi raamatu lugemiseks,“ tutvustab Plaaser.

Nahk-naha kontaktiga võiks võimalusel alustada kohe pärast sündi, sest kes saaks olla emast parem lapse seisundi jälgija? Ka siis, kui laps pole iseseisvalt võimeline rinnast sööma, on oluline, et ta saaks siiski olla ema rinnal ja tunda ema lähedust.

Taust

Mõiste känguru-meetod sündis Kolumbias, kus oli puudus imikute jaoks mõeldud inkubaatoritest. Kolumbialased mõistsid, et peale inkubaatori on vastsündinule kõige turvalisem koht ema või isa keha, sest vanemate naha vastas on lapsel soe ja turvaline olla ning rahulik hingata. Aja jooksul võttis meetodi omaks ka läänemaailm.

Enneaegsete vastsündinute nüüdisaegse intensiivravi võtmesõnadeks on pehme ravi ja perekesksus – nii püütakse minimeerida invasiivsete ravivõtete ja protseduuride vajadust ning tagada lapse ning pere psühhosotsiaalsed vajadused vanemate osalusega haiglaravis. Teaduslikud uuringud on näidanud, et vanemate ja nende enneaegse lapse naha otsene kokkupuude mõjub positiivselt, sest see parandab sidet lapsevanema ja lapse vahel, stimuleerib emal rinnapiima tootmist ning mõjub hästi lapse immuunsüsteemile, hingamisele ja temperatuuri stabiliseerumisele. Känguru-hoolitsus on looduslik meetod oma last aidata!

Känguru-meetod ei aita ainult last – selle abil saavad vanemad aidata aktiivselt kaasa oma lapse tervenemisele ja kasvamisele ning muidugi annab see suurepärase võimaluse kallistada oma vastsündinud last.

Känguru-sviiter on disainitud endise vastsündinute intensiivraviõde Anne-Marie Hofstede poolt, kelle poeg Benjamin sündis 25. nädalal.

Fotol: Känguruema Kaisa, kelle väike Marta Luisa on sündis 26. rasedusnädalal ja on pildil kaks päeva vana. Beebi tunneb ennast hästi ja turvaliselt.
Foto: Andres Teiss