Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuses tehti Eestis esmakordselt uudne raviprotseduur virvendusarütmiaga haigetele

7. oktoober 2013

7.oktoobril paigaldati Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuses Eestis esmakordselt südame vasaku koja kõrva sulgur sondi teel.

Protseduur on uus võimalus vähendada trombemboolia riski südame rütmihäiretega haigetel.

Uus raviprotseduur viidi läbi Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuses, ravimeeskonda kuulusid interventsionaalkardioloogid, kardioloogid ja anestesioloog. Protseduuri eesmärgiks on vähendada insuldi riski virvendusarütmia ehk südame rütmihäiretega patsientidel, keda hinnanguliselt on Eestis 2% elanikkonnast.

„Südame vasak koda on trombide allikana tähtsal kohal. Virvendusarütmiaga haigetel asub 90% trombidest südame vasakust kojast lähtuvas väikeses sopistuses, mida kutsutakse vasaku koja kõrvaks,“ selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juht, kardioloog dr Tiina Uuetoa. „Virvendusarütmia tõstab insuldi riski 5 korda, insuldid on reeglina raskemad ning suremus 5–7 korda kõrgem. Vasaku koja sulguri paigaldamine on uus ja kaasaegne võimalus vähendada trombide tekkimise riski ning seega vähenda insuldi riski,“ tõdes dr Uuetoa.

Vaata pildigaleriid
V
aata lisaks ERR uudised

Vasaku koja kõrva sulgur on vasaku koja kõrvast lähtuva trombi embolisatsiooni vältimiseks mõeldud seade, mis sisestatakse reieveeni kaudu kateetriga. Selleks, et tagada õigete mõõtudega sulguri paigaldus, teostatakse enne ja protseduuri vältel korduvaid mõõtmisi ultraheliga. Südame ultraheli tehakse protseduuri ajal söögitoru kaudu, kogu protseduur toimub üldnarkoosis. Vasaku koja kõrva sulguri paigaldus on uus protseduur kogu maailmas, esimene teostati 2005. aastal.
Teised trombemboolia riski vähendamise võimalusteks virvendusarütmiaga haigetel on vere hüübivust vähendav suukaudne ravi (näiteks aspiriini või marevaniga) ning vasaku koja kõrva eemaldamine kirurgiliselt.

Taustainfo:
Virvendusarütmia hinnanguline esinemissagedus üldrahvastikus on 0,4−2%. Haiguse esinemine sõltub vanusest – alla 60-aastaste seas esineb virvendusarütmia harva (levimus <1%), kuid levimus kasvab 80-aastaste ja vanemate seas kuni 10%. Virvendusarütmia esinemisel südame kojad ei tööta südame vatsakeste sünkroonses rütmis, vaid n.ö. „värisevad“ kõrgel sagedusel.


Info ja kontakt
Kristi Kuura
turundusspetsialist
51 65676
620 7707
Ida-Tallinna Keskhaigla

 

 

Tagasi