Dr Ojamaa: Eestis on probleemiks ennetatavate kasvajate hiline avastamine

31. jaanuar 2019

„Ime on juba sündinud, olen pärast hirmutava diagnoosi saamist elanud üle viie aasta – 65aastaseks. Seda suuresti tänu Ida-Tallinna Keskhaiglale, kus on pakutud parimat ravi, mis praegu Eestis võimalik,“ räägib viis aastat munasarjavähiga võidelnud naine Maalehes.

Dr Kristiina Ojamaa

„Raviplaan oli järgmine: alustuseks kolm seanssi keemiaravi, et kasvajat kahandada; siis operatsioon ja uuesti keemia… Ära lubati lõigata munasarjad, emakas, kõhukelme ja tükikesi sooltest. Kõik see kokku tundus karm. Nagu oleksin kala, kelle sisikonda rappima hakatakse.“

„Alustasin kemoteraapiaga doktor Kristiina Ojamaa profipilgu all. Siis viidi mind lõikuslauale. Hiljem haigusloost lugesin, et kõht lõigati lahti nii pikalt kui võimalik ja eemaldati kõik, mis eelnevalt lubati eemaldada; lisaks veel siit-sealt siirdeid. Kui kõik silmaga nähtav oli kätte saadud, jätkati HIPEC-protseduuriga ehk tund aega loputati kõhtu vähirakke tapva kemikaalilahusega, mida voolas mu seest läbi üle 50 liitri.“

„Operatsioon kestis umbes kaheksa tundi, ametis oli kaks kirurgi: doktorid Heli Tobre-Madis ja Andrus Arak. Keha sai karmi vapustuse, toibumine nõudis aega ja vaeva. Alustuseks olin intensiivravis, seejärel tavapalatis – kokku üle kahe nädala.“

Igal aastal diagnoositakse Eestis enam kui 8000 inimesel mõni kasvaja, paraku avastatakse osadel pahaloomuline kasvaja nii hilises staadiumis, et on juba ääretult raske sellele piiri panna.

„Eestis on probleemiks eelkõige sõeluuringutega varajases staadiumis avastatavate või ennetatavate kasvajate hiline avastamine,“ selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa.

Naistel esineb sageli ka rinna- ja nahavähki, samuti käärsoole- või maovähki. Meestel on kõige sagedasem kasvaja eesnäärmevähk, sageduselt järgmised on kopsuvähk, nahavähk, käärsoolevähk, maovähk.

Vähki haigestumise ennetamisel kehtivad onkoloogiakeskuse juhataja sõnul kõik tervisliku eluviisi reeglid.

„Mõõdukas füüsiline aktiivsus, tervislik tasakaalustatud toit, mitte suitsetada, mitte liialdada alkoholiga. Tööl tuleks teada võimalikke ohtusid - kui on teada, et tööl on oht kokku puutuda kartsinogeenidega, ainetega, mis võivad viia kasvajate tekkeni, tuleks kasutada kindlasti kaitsevahendeid,“ viitas tohter.

Üldiselt on eestlaste haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse sarnane teiste Euroopa riikidega. Väga suuri erinevusi pole, palju sarnasusi on Läti ja Leeduga. Näiteks eesnäärmevähki haigestumine meeste seas on Eestis kõrge, samuti on see kõrge Leedus ja Lätis.

Dr Ojamaa tõi esile, et rinnavähki esineb Skandinaavia riikides rohkem, kuid haigus avastatakse seal varasemates staadiumites ja seda saab seostada kohusetundlikuma sõeluuringus osalemisega.

 

Artikkel refereeritud Maalehest:

http://maaleht.delfi.ee/news/tervis/tervis/onkoloog-selgitab-miks-avastatakse-eestis-vahihaigus-sageli-liiga-hilja?id=85172715

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/endine-maalehe-ajakirjanik-peab-ranka-voitlust-vahiga?id=85160897#cxrecs_s

Tagasi