Antikoagulantravi eeldab tugevat distsipliini

5. detsember 2018

Tromboosipatsient peab veritsusriski vähendamiseks ja uute atakkide ennetamiseks ravimeid väga korralikult võtma, rääkis Meditsiiniuudistele Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaigustekeskuse juhataja Alice Lill.

 

Lille sõnul saavad tromboosiravi (antikoagulantravi) need patsiendid, kellel on uuringute alused diagnoositud venoosne tromboos - süvaveenitromboos või kopsuarteri trombemboolia. Kuna antikoagulantravi on veritsusriskidega, peab diagnoos tema sõnul alati kindel olema ja kinnitatud mõnel visualiseerival meetodil. Olgu see siis ultraheli süvaveenitromboosi puhul või kopsuarteri kompuuterangiograafia kopsuarteri trombemboolia korral.

Kuidas veenitromboosi ennetada?

Kui me räägime preventsioonist, siis me räägime nendest haigetest, kes saavad puusa- või põlveliigese endoproteesimise järgselt profülaktikat. Samuti need patsiendid, kes läbivad suured kasvajakirurgilised lõikused - ka neist saab osa profülaktikat. Kuna kasvajakirurgia haigetel puudub ravimi väljakirjutamiseks soodustus ja profülaktika ei ole laialdaselt kasutusel, siis selliseid patsiente tromboosiga meile satub.

Esineb ka n-ö mitteprovotseeritud tromboosi, kus me  ei leia ühtegi riskifaktorit. Näiteks läheb inimesel jalg paiste, kuid me ei leia ta anamneesist ühtegi immobilisatsiooniga seotud situatsiooni, trombofiiliat, kroonilist haigust.

Me saame tromboosi ennetada vaid neil inimestel, kellel me teame uuringute alusel, et teatud kindlates olukordades võib ta tromboosi saada. Alati peab siiski arvestama, et ükski profülaktika ei tööta kunagi 100 protsenti.

Võib öelda, et krooniliste haigustega patsientidel esineb tromboosi rohkem. Mida rohkem on kroonilisi haiguseid, ülekaalu, seda suurem on võimalus, et tekib tromboos, sest tromboos on seotud riskifaktorite kuhjumisega.

Me rõhutame alati, et kehakaal on üks suur faktor veenitromboosiks. Kehakaal tuleks kontrolli all hoida. Kui inimesed kasutavad liigselt alkoholi, siis ravimid metaboliseeruvad samamoodi maksas. Siis me võime oodata rohkem ebasoovitavaid kõrvaltoimeid näiteks veritsuste näol. Suitsetamine oleks tromboosihaigel ka hea maha jätta.

Nõustame haigeid, hindame olemasolevaid riskifaktoreid ning soovitame hinnata aasta pärast pikendatud ravi alustamist riskifaktoreid uuesti. Me peaks tegema perioodilist hindamist ja vaatama haige riske – see on praegune soovitus.

Tromboosiravist Eestis

Kui ma kuulen, mis meie naaberriikides toimub, näiteks Lätis ja Leedus, kus ravi eest peab tasuma patsient 100% ehk 70 eurot kuus, siis ma arvan, et Eestis on tromboosiga väga hästi. Meil on tromboosile spetsialiseerunud sisearstid ja Tromboosiühing on meeletu töö ära teinud arstidele loengute lugemises ja ürituste korraldamises. Kasu on ka – haiged tuntakse ära, neid käsitletakse vastavalt kehtivatele ravijuhenditele. Suuremates haiglates töötavad tromboosikabinetid, ITK-s juba 10 aastat ja meil on kindel algoritm tromboosihaigete käsitlemiseks, anname oma kogemust edasi ka teistele.

Oluline on see, et patsient teaks, kuidas ravimit võtta. Ravim ei toimi, kui kaks päeva vahele jätta, või kui kord võtta hommikul ja siis õhtul. Edukaks raviks peab patsient olema distsiplineeritud. Korduvate trombooside puhul on taustaks enamasti siiski rohu võtmata jätmine. Meie koolitatud tromboosiõed õpetavad haigeid, mida tähendab elu tromboosiga ning kuidas võtta adekvaatselt ja ohutult ravimeid.

Me õpetame kõiki haigeid, kellel on tromboos olnud, et üks kord põetud tromboos on juba risk selleks, et see võib uuesti tulla. Viie aasta jooksul kolmandikul haigetest tromboos kordub. Nii me õpetamegi haigeid, et kui tunnete, et jalg hakkab valutama ning tekib õhupuudus  - siis ärge pöörduge perearsti poole, vaid tulge ükskõik, millise haigla EMOsse. Jalg vaadatakse ultraheliga üle, tehakse analüüsid ja otsus. Ägeda tromboosiga haige  ei ole perearsti, vaid EMO patsient.

Tagasi