Valgusravi

Valgusteraapia on omamoodi kunstpäike, mis leevendab meil Põhjamaades väga levinud kevadväsimust ja talvemasendust. Teenus on tasuline.

Valgusravi mõjutab organismi bioloogilist ööpäevarütmi, samuti reguleerides heaolu hormooni serotoniini taset. Pimedal ajal tihti melatoniini taseme regulatsioon häirub, olles normist kõrgem ka päevasel ajal. Valgusravi pidurdab mõningal määral selle hormooni nõristumist päeval ning teeb olemise reipamaks.

Serotoniin on kesknärvisüsteemis oluline aine, selle vähesuse või liigse ärakasutamise tõttu tekivadki inimesel meeleoluhäired, kurvameelsus kergemal või raskemal kujul, kuni tõsise depressioonini välja. Sarnaselt antidepressantidele toimib serotoniini ainevahetusse ka valgusravi, tõstes meeleolu ning andes reipust, kusjuures ebasoovitavaid kõrvaltoimeid valgusravi ei tekita. Neile, kel on tuttavad pimedal ajal tekkiv masendus, jõuetus, pisarate käepärasus, tüdimus kõigest, unehäired, suurenenud magusavajadus ja kaalutõus soovitame valgusravi.

See eriline kunstpäikese valgus vähendab ka naha vananemisilminguid, sest valguskiirega mõjutamine suurendab nahas kollageeni tootmist. Lapse ja noorukieas võib depressiooni väljendusteks olla ärrituvus, tuimus, motivatsiooni puudumine, väsimus, tujukus, ning ebamäärased kaebused tervise üle, ­ peavalu jne. Ka nendele probleemidele võib abi saada just valgusravist. Arsti suunamiskirja ei nõuta, kuid kindla diagnoosiga inimestel aga tasub oma plaanidest raviarstile igal juhul rääkida. Ravitoime saamiseks on soovitav võtta 1 – 3 nädalane kuur igapäevase valgusravi seansina ja vajadusel korrata seda 1 –2 kuu pärast. Kõige parem oleks teha kuur profülaktiliselt.

Vastunäidustused:

  • silmahaigused (glaukoom, äge või krooniline põletik, võrkkesta haigused) ja ravimid, mis ei sobi valgusraviga (vt ravimi infolehte).

Kestvus: 30 minutit