Kolleegile

Kirurgilise ravi võimalused

Kui konservatiivne ravi on edutu ja paranemismärgid puuduvad, annavad tänapäevased kirurgilised lahendused kiirema võimaluse pöörduda tagasi igapäevaellu.

Diagnoos                      

 

Kirjeldus                                                             

 

Ravimeetod

Degeneratiivne diskihaigus (DDD) ja diski prolaps

 

Lülivaheketta patoloogiate ravis on siiani esikohal olnud diski prolapsi poolt põhjustatud närvielementide kompressiooni lahendamine. Lisaks pakume kindlate näidustuste korral patsiendile kompleksset lahendust, kus lisaks närvielmentide dekomprimeerimisele taastame lülisamba segmentaarse stabiilsuse ja balansseeringu. Kui DDD tekitab ainult
alaseljavalu, on võimalik lülivaheketta asendamine miniinvasiivsete meetoditega (STALIF, ALIF, TLIF).

 
  • Närvijuurte dekompressioon (ILE)
  • Eesmine lülikehadevaheline iseseisev fusioon (STALIF)
  • 360º lülikehadevaheline fusioon (ALIF, TLIF, PLIF).

Spondülolistees ja spinaalstenoos

 

Lülide nihkumise ehk listeesi korral annavad valu nii pitsuvad närvijuured kui ka ahenenud spinaalkanal. Spinaalstenoosi võivad põhjustada ka hüpetrofeerunud fassettliigesed ja paksenenud kollasligament. Selle tulemusel võib tekkida neurogeenne klaudikatsioon või radikulopaatia.Lülistruktuuride suurenenud liikuvus ja biomehhaanika muutus võivad anda seljavalu.
Kirurgilise ravi eesmärk on taastada lülidevaheline stabiilsus ja närvielementide dekompressioon. Kombineerime nende haigete ravis erinevaid eesmiste ja tagumiste juurdepääsude kaudu teostatavaid tehnikaid (TLIF, PLIF, ALIF).

 

Spinaalstenoos

  • Interlaminektoomia (ILE)
  • Interlaminektoomia/laminektoomia koos tagumise spondülodeesi ja fusiooniga
  • Interlaminektoomia/laminektoomia koos 360º fusiooniga (TLIF, PLIF).

Spondülolistees

  • Miniinvasiivne eesmine lülikehadevaheline fusioon (ALIF), tagumine spondülodees
  • Transforaminaalne lülikehadevaheline fusioon (TLIF), tagumine spondülodees
  • Tagumine lülikehadevaheline fusioon (PLIF), tagumine spondülodees
  • Interlaminektoomia, tagumine spondülodees, posterolateraalne fusioon (PLF)
  • Interlaminektoomia, posterolateraalne fusioon.

Lülisamba traumad

 

Lülisamba torakolumbaalsete vigastuste hindamisel ja ravis tuleb arvesse võtta lülikehade, diski ning tagumise luulis-ligamentaarse kompleksi terviklikkust. Ravitaktika määravad neuroloogilise defitsiidi iseloom ning vigastuse anatoomiline lokalisatsioon. Sõltuvalt trauma raskusastmest
kasutame ravis erinevaid kirurgilisi lahendusi, eesmärgiga dekomprimeerida seljaaju ning stabiliseerida lülisammas. Lülikehade suurte purustuste korral on võimalik lülikehade asendamine miniinvasiivse juurdepääsu kaudu.

 
  • Korsettravi, konservatiivsel ravil patsientide jälgimine ja nõustamine
  • Tagumine spondülodees, vajadusel dekompressioon, postrolateraalne fusioon
  • Tagumine spondülodees; eesmine miniinvasiivne lülikeha asendamine (VBR).

Lülisammast haaravad kasvajad

 

Lülisamba metastaasid vajavad kirurgilist ravi kas patoloogilise murru või seljaaju sümptomaatilise kompressiooni korral. Primaarsete tuumoritekorral rakendatakse võimalusel kasvaja radikaalset resektsiooni.

 
  • Biopsia
  • Lülisamba kasvajalise haiguse staadiumile vastava raviplaani koostamine ning nõustamine
  • Palliatiivse kirurgilise ravi korral seljaaju dekompressioon ja lülisamba stabilisatsioon, vajadusel eesmine augmentatsioon
  • Kasvajalise protsessi en-blokk resektsioon.

Lülisamba deformiteedid 

 

Mida suurem on deformatsiooni aste ja jäigem on deformiteet, seda keerulisem on selle korrigeerimisel lülisamba tasakaalu taastamine. Kui fikseerumata deformiteetide korral on võimalik kõverus korrigeerida implantaatide jäikust kasutades, siis fikseerunud deformiteetide korral kasutame korrektsiooniks erinevaid lülikeha resektsioonitehnikaid.

 
  • Skolioosi korrektsioon lülikehade otsese rotatsiooni kaudu (DVR, VCM)
  • Smith – Petersen osteotoomia (SPO)
  • Pediikli subtraktsiooni osteotoomia (PSO)
  • Lülikehade resektsioonid (VCR).

Osteoporootilised murrud

 

Luutiheduse langedes tekivad sageli lülikehade osteoprootilised murrud,mille konseravtiivne ravi on enamasti väga edukas. 10 %-l patsiendist jääb aga murrujärgselt valu, mis võib tekitada
elukvaliteedi olulise languse. Selliseid patsiente saab aidata vertebro- või küfoplastikaga. Lülisamba deformatsiooni tekkimisel kasutame lülisamba tasakaalu taastamiseks korrigeerivaid osteotoomiad.

 
  • Korsettravi ja nõustamine
  • Vertebroplastika
  • Korrigeerivad osteotoomiad.

Spondülodistsiit (ka tuberkuloosne)

 

Lülivaheketta ja lülikeha infitseerumisel on näidustatud pikaajaline intravenoosne antibakteriaalne ravi. Kirurgilist ravi tuleb kaaluda juhtudel, kus põletikulise protsessi tõttu on tekkinud neuroloogiline defitsiit, lülikehade
lülikehade destruktsioon või lülisamba deformiteet.

 
  • Biopsia; külvide võtmine
  • Ravitaktika planeerimine
  • Seljaaju dekompressioon (360º) ja stabilisatsioon
  • Hilistüsistuste kirurgiline ravi.