Ühena 26 kliinikust Euroopas osaleb Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik Euroopa Komisjoni eestvedamisel loodud haruldaste haiguste võrgustikus (European Reference Networks), kuhu kuulutakse juba üle aasta, nüüd saadi kätte ka ametlik sertifikaat.

„Sertifikaat näitab, et see haigla kuulub haruldaste haiguste valdkonnas Euroopa ekspertkeskuste hulka. Hetkel on sarnase tunnustuse saanud 26 silmakliinikut üle Euroopa. Arvestades, et kliinikuid on üle 800, on see suur tunnustus,” ütles ITK Silmakliiniku juhataja Artur Klett, kelle sõnul on Eesti suurusega riigi saamine referentsvõrgustikku suur saavutus.

„Eesti on väike riik ja mida väiksem olla, seda vähem on ka haruldasi haigusi. Tegelikult me ei peaks juba eos sinna võrgustikku kvalifitseeruma,” selgitas dr Klett.

Siiski on mitmeid asjaolusid, mis tegid silmakliiniku ühinemise võrgustikuga võimalikuks. „Balti riigid on kõik väikesed, kuid oleme teinud haruldaste haiguste osas koostööd juba 25 aastat,” rääkis dr Klett.

„Võrdsuse põhimõte pole ka vähetähtis – inimesed on hädas, eriti väikestes riikides. Inimesel võib olla väga haruldane haigus, arstidel puudub kogemus, uuringud ja ravi on kallid. Suures riigis on see kõik kättesaadavam, aga Euroopas ei tohi olla sellist ebavõrdsust. See, kes elab Eestis, peaks saama sama võimaluse, kui inimene Berliinis, kus on kolm korda rohkem inimesi kui meil.”

Võrgustiku loomisest on viis aastat ja täna hakkavad esimesed patsiendid saama käegakatsutavat kasu ning perspektiiv paistab kõigile osalejatele dr Kleti sõnul väga paljulubav.

Esimesed patsiendid saavad abi

„See on arvutiplatvorm, kuhu saab üles laadida haruldase haigusega patsiendi andmed, seda näevad automaatselt kõik Euroopa eksperdid, kellelt arst saab nõu küsida,” selgitas dr Klett, kuidas võrgustik tegelikult töötab. „Patsiendile tähendab see kiiremat ja kvaliteetsemat ravi, teiselt poolt on see ka raha kokkuhoid, sest võimaldab leida lühema ajaga õigema uuringu, kui suurema kogemusega Euroopa arstid saavad nõustada, millist uuringut on mõttekas ette võtta ja millist mitte.”

„See teeb ravi hinna poolest odavamaks, sest uuringud on väga kallid ja muidu võime kulutada raha ja aega kallitele, ent samas tarbetutele uuringutele. Lisaks saame lihtsamalt otsustada, millist osa diagnostikast ja ravist saame teha kohapeal ning millises osas peab ravi toimuma välismaal.”

Tõestus ITK Silmakliiniku tasemest on ka Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) kutse esindada Eestit. „Iga viie aasta tagant teeb WHO analüüsi iga riigi meditsiini kohta. Analüüsitakse kogu Eesti oftalmoloogiat, näitajate põhjal on WHO valinud Eesti esindama Euroopat 2019. aasta juunis toimuval lõppkoosolekul.”

Võrgustik finantseerib täiendkoolitusi

Lisaks annab Euroopa referentsvõrgustikus osalemine Eesti oftalmoloogidele võimaluse end harvikhaiguste osas koolitada. „Võrgustik finantseerib ka arstide väljaõpet – nii lühemaid kui ka pikemaid koolitusi,” ütles silmakliiniku juhataja. „Jaanuaris läheb nädalaks koolitusele kolleeg Genti, mis on Euroopa üks tuntumaid haruldaste silmahaiguste keskusi. Stipendiumiprogrammiga on praegu meie kolleeg Tartu ülikoolist aastaks Strasbourgis. Kui ta tagasi tuleb, on Eestis ainsana Ida-Euroopa riikidest väga kitsal erialal spetsiaalse väljaõppe saanud silmahaiguste geneetik. Eestis on siis väga kõrgetasemelise ettevalmistusega spetsialist.”

Haruldaste haiguste võrgustik ehk täpsemini Euroopa referentsvõrgustik (European Reference Networks) loodi Euroopa Komisjoni ettepanekul ja eestvedamisel viis aastat tagasi, et aidata ja toetada neid inimesi, kes võitlevad tavapärasest keerulisemate haigustega.

Võrgustikku kuulub 26 asutust üle Euroopa, nende hulgas Eestist lisaks ITK silmakliinikule ka TÜ kliinikum, kes osaleb haruldaste luuhaiguste ja endokrinoloogiliste haiguste võrgustikes. Võrgustikes on kindel ning kontrollitud ring konkreetsete erialade parimaid ekspertkeskuseid, kus on võimalik saada tippspetsialistide nõu ja abi ning vajaduse korral saata sinna ka oma patsient.