E-konsultasiooni vajadus veresoontekirurgias on end juba tõestanud

18. jaanuar 2019

Aasta algusest on perearstidel võimalus küsida e-konsultatsiooni ka veresoontekirurgidelt, ITK veresoontekirurgi Veronika Palmiste sõnul on süsteem käivitunud hästi – esimese nädalaga on juba ka reaalseid abisaajaid.

Dr Veronika Palmiste

„Meil on juba näide, kus võtsin patsiendi ravimise perearstilt üle, inimesele on see suur ajavõit. See näitab, et vajadus on olemas ja süsteem on käivitunud väga hästi,“ ütles dr Palmiste.

Veresoontekirurgia ühinemine e-konsultatsioonidega sai teoks tänu teiste erialade positiivsele kogemusele. „Seega oli loogiline, et ka veresoontekirurgid võiksid sellisel moel perearste konsulteerida,“ märkis dr Palmiste. „Hetkel jääb alles võimalus saata patsient meile paralleelselt ka digi-saatekirjaga, kuid pikemas plaanis võiks see olla nii nagu allergoloogidel-immunoloogidel, kelle konsultatsioonile saab ainult läbi e-konsultatsiooni.“

ITK-s konsulteerivad hetkel perearste vaheldumisi kaks veresoontekirurgi – dr. Argo Aru ja dr. Veronika Palmiste. „Konsulteerime nii palju kui vähegi võimalik. See on väga hea võimalus, perearst saab kõige kiiremini vastuse oma saatekirjale juba järgmiseks päevaks. Teised võimalused on rohkem aeganõudvad – me kõik oleme lugenud patsiendi arvamustest tavavastuvõtule registreerimisest,“ selgitas ta.

Veresoontekirurgidel on tema sõnul peamiselt kaks organit, mille haigustega nad tegelevad: veeni- ja arterihaigused. „Veenihaigus on eelkõige veenilaiendid, mis on haigekassa e-konsultatsiooni juhise järgi jagatud kaheks: kosmeetiline, mille puhul patsiendil on pigem mõistlik pöörduda tasulistele konsultatsioonidele,“ ütles dr Palmiste. „Teiseks, meditsiinilise korrigeerimisvajadusega krooniline venoosne puudulikkus, mille puhul veresoontekirurg ja ka üldkirurg saab aidata. E-konsultatsioon aitab vältida ka sellist „lihtsat igaks juhuks arstile oma terviseprobleemi näitamist“, mis võib-olla ei vajagi meditsiinilist sekkumist ja aitab ka arstil tegelda fokusseeritult haigetega.“

„Teine suur haiguste grupp haigetest on alajäsemete ateroskleroosiga patsiendid, mis võib olla erinevate kaebustega - käimistakistusest haavandi ja gangreenini – ning just selliseid patsiente saab e-konsultatsioon aidata kiiremini veresoontekirurgi juurde, et arsti tegevus saaks patsiendi elukvaliteeti reaalselt parandada.“

Dr Palmiste sõnul on väga oluline e-konsultatsiooni saatekirja kvaliteet. „Mida täpsemalt vastab saatekiri veresoontekirurgide ja perearstide poolt kokkulepitud juhistel, seda on otsustada,“ ütleb ta, lisades, et veresoontekirurgid on eelkõige kirurgid, kes niisama ei „vaata“ veresooni. „Perearstil on oluline läbi mõelda, mida ta soovib saada: kas arvamust, mida patsient peaks tegema, et elukvaliteeti parandada või kas operatsiooni on vaja või mitte,“ rõhutab ta.

Kui perearst saadab haigusloo e-konsultatsioonile, siis on dr Palmiste sõnul kaks võimalust: ta annab oma ravisoovitused ja perearst tegeleb patsiendiga edasi või ta võtab ravi üle. „Olenevalt patsiendi seisundist, mille kirjeldus on  saatekirjas, võtan ravi üle kas 7 päeva, 8-42 päeva või 42+ päeva jooksul.“

2013. aastal alustas haigekassa e-konsultatsiooni teenuse rahastamist uroloogia ning endokrinoloogia erialadel. Edaspidi on e-konsultatsiooni võimalusi aina laiendatud. Praeguseks on perearstidel võimalik küsida e-konsultatsiooni kopsuhaiguste, reumatoloogia, kõrva-nina-kurguhaiguste, pediaatria, neuroloogia, hematoloogia, kardioloogia, gastroenteroloogia, ortopeedia, onkoloogia, allergoloogia-immunoloogia, nefroloogia, sisearsti, psühhiaatria ja günekoloogia erialadel. Sellest aastast laienes e-konsultatsiooni võimalus ka taastusravi ja valuravi, naha- ja suguhaiguste ning veresoontekirurgide erialadele.

E-konsultatsiooni teenuse kasutamine on kasvanud võrreldes varasemaga ligi poole võrra. 2018. aastal konsulteerisid perearstid eriarstidega e-konsultatsiooni teel 17 erialal nii kesk- kui ka regionaalhaiglates ja haigekassa valikupartnerite juures. 2018. aasta III kvartalis tegid perearstid kokku 4709 e-konsultatsiooni, mida on poole rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Teenust kasutas 670 perearsti üle Eesti.

Tagasi