Vaata  ERR videot siit

Uus raviprotseduur viidi läbi Ida-Tallinna Keskhaigla angiograafiakabinetis, ravimeeskonda kuulusid kardioloog, endokrinoloog ja invasiivkardioloogid.Uue meetodiga on saadud vererõhu oluline langus: -32/-14 mm Hg, s.j. lõplik efekt kujuneb 1 aasta jooksul pärast protseduuri ja kestab püsivalt. „Protseduuri tulemusena väheneb oluliselt vajadus kasutada vererõhku vähendavaid ravimeid. Protseduur on hinnatud patsiendile ohutuks ning haige üldseisundit see oluliselt ei häiri, sest protseduur tehakse kohaliku tuimestusega,“ tõdes uue protseduuri läbi viinud meeskonna juht, kardioloog dr Tiina Uuetoa. "Need haiged, keda me täna ravime ja kes on kutsutud sellele protseduurile, on kõik raviresistentsed vererõhuhaiged. Hinnanguliselt isegi 5-10% me hindame ravile allumatuteks ja nende patsientide jaoks on see tõesti ainus hetkel kättesaadav meetod, kuidas vererõhku vähendada," selgitas  dr Tiina Uuetoa.

Raviprotseduuriks sisestatakse patsiendi reiearteri kaudu sond, mille ots ulatub neeruarterisse. Raviprotseduuri eesmärk on kahjustada raadiosagedusliku ablatsiooniga sümpaatilisi närvilõpmeid neerudes, sellega mõjutada vererõhu kontrollmehhanisme ja langetada vererõhku. Protseduuri toimel ei teki vererõhu langus kohe, vaid 1 kuu jooksul.Vererõhk stabiliseerub umbes poole aasta jooksul pärast protseduuri. Protseduuri eesmärk on vererõhu püsiv langetamine. Ainult normaliseeritud vererõhu väärtustega suudetakse pidurdada ja ennetada südame-veresoonkonna tüsistuste (insult, infarkt, neerupuudulikkus) kujunemist. Enamasti on vajalik tablettravi jätkamine, kuid juba väiksemates annustes või vähema arvu ravimitega. Raviprotseduuri ajal tehakse mõlemal neeruarteril  4-6 seanssi mõlemas arteris. Iga seanss kestab umbes 2 minutit. Kogu protseduuri vältel ja selle järgselt mõõdetakse patsiendi vererõhku ja jälgitakse südametegevust. Maailmapraktikast lähtudes on patsiendid jälgimisel Südamekeskuse raviosakonnas üks ööpäev, vajadusel pikemalt. Edaspidi jäävad patsiendid ambulatoorsele jälgimisele kardioloogi juurde. Pärast protseduuri mõõdetakse patsiendi vererõhku 1, 3, 6, 12 kuu pärast, et hinnata ravi toimet ja kestust  vererõhule.

Taustainfo: Kõrgenenud vererõhk ehk hüpertensioon on sageli esinev südame-veresoonkonna haigus, mida hinnanguliselt põeb 30-40% täiskasvanutest maailmas.Umbes 60% hüpertoonikutest vajab vererõhu normaliseerimiseks mitme ravimiga ravimist ehk  polüteraapiat. Vererõhu universaalne sihtväärtus täiskasvanud hüpertoonikutel on vererõhk < 140/90 mm Hg. Hoolimata polüteraapiast ja elustiili korrigeerimisest ei õnnestu arvestataval hulgal hüpertoonikutest vererõhku normaliseerida. Selliseid patsiente nimetatakse raviresistentseteks hüpertoonikuteks. Raviresistentsus defineeritakse kui normaliseerimata  vererõhk ≥3 antihüpertensiivse ravimi kasutamisel maksimaalsetes talutavates doosides, seejuures peab raviskeemis kindlasti olema diureetikum.